The Howling - Joe Dante 1981Klassikaline libahundifilm mis minul oli siiani nägemata. Koos samal aastal valminud An American Werewolf in London´iga näitas The Howling, et libahundižanr ei ole veel surnud, lihtsalt muutunud. Enam ei luusi papist stuudiopuude vahel ringi valehabemega mees, jänesenahk rinnale liimitud ning käed konksus justkui liigesehaigel, vaied hulga nõtkem ja salakavalam, aga ka koomilisem olevus. Libahunt ise juba kui selline on kaheksakümnendate mõistes naljakas ning seetõttu serveeriti mõlemas hundiloos kujumuutjaid humoorika kõrvalhelgiga, pakkudes paratamatult banaalseks kiskuvat lugu varjama oma aja kohta suurepärased eriefektid.
An American Werewolf in London mulle ei meeldinud, kuid Howing oli küll päris hea. Suuresti tänu põnevale pidavale loole, kus klassikalist libahundilegendi kõigi hõbekuuidega ja puha, segati ajastule omaste märkide ning eneseabi filosoofiatega. Hästi tehtud ning järjelugusid igati vääriv teos. Naljakas, põnev ja piisavalt b-film, et ennast mitte liiga tõsiselt võtta 3,5/5
Hundid.
2 comments:
Unustasid hinde labelitesse panna. :)
Tänks!
Post a Comment