Prisoners of Power - Asustatud saar - Обитаемый остров

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski - Asustatud saar
Varrak 1999

Täitsa gay lugu oli. Peategelane Maksim tahtis kogu aeg vaid hõbedaste vuplite väel ringi silgata, võttis end alasti igal võimalikul juhul ning püüdis oma boyfriend Gai´d võimalikult palju katsuda. Võttis "sõbra" pead oma sülle, silitas kätt ning näppis koketeerivalt mehe mundrinööpe. Gai aga seevastu imetles oma tugevat kaaslast, püüdis viibida tema seltskonnas ning väitis rohkem kui korra, et armastab Maksim´i. Kallistusi ja embamisi ei jõua kokku lugeda, isegi pidžaama väel üksteise voodile minekut tuli ette.

Fänni illustratsioon.

The Unknown Peter Sellers

The Unknown Peter Sellers - David Leaf, John Scheinfeld 2000

Taas üks tükike kinoajalugu, seekord siis läbi Peter Sellers´i eluloo ja filmirollide. Dokumentaali kõige põnevam osa oli mehe noorusaegadel tehtud šketsisarja The Goon Show tutvustus, sest selgus, et Sellers oma koomikutest kaaslastega tegi täiesti tänapäevase fiiliga absurdikomöödiat, kusjuures nalju mis hiljem Monty Python´i grupi kuulsaks tegid. Viimased muidugi ei varja oma eeskujusid ning käesolevas dokis räägib sellest Michael Palin ilma häbenemata ning ka paar näidet ei jäta teistpidi mõistmiks ruumi. Väike vajalik infokilluke, selline tunnine tutvustus. 2,5/5

Boonuste hulgas olid ta telereklaamid täispikkuses.

The Crazies

The Crazies - Breck Eisner 2010

Sellest stoorist oleks saanud suurepärase järjeloo X-Files´i saagale. Täpselt selline kolmas osa täispikkade filmide jadas kus pakutakse kahe julge mehe ja naise tandemit kes murravad läbi viirusest nakatunud karantiiniala kogedes piisavalt õudust ja põnevust ning otse loomulikult üritab valitsus kõike varjata. Aga tõde on ikka kusagil seal, arvatavasti oli valitsusel UFO-dega mingi diil inimkatsete osas mis untsu läks ja nüüd võivad vaid kaks FBI veterani selle päevavalgele tirida. Minu arust perfektne X-Fails, nagunii sa nende uuest filmist (kui see ka peaks tulema) palju ei looda ja see mida siin pakuti, rahuldaks täitsa. Täidaks augu ära küll. 2,5/5

Lõpp sedalaadi vendade "pesas" oli nõrk ja idiootne.

Stork Day

È già ieri - Giulio Manfredonia 2004

Ennasttäis irooniline loodussaate juht komandeeritakse väiksele Vahemere saarele, et ta teeks lõigu seal pesitsevatest toonekurgedest. Kohalejõudes tüüp tusatseb ja norin, kuid kobib siis magama, et kell seitse äratuskella peale tõusta. Ärkab, hilineb, saab kaunilt naissoost loodusteadlaselt noomida, sõidab kohale, viriseb ja vingub, filmib oparaatori abil kurgesid, sõidab pesitsuspaifgast tagasi, viriseb ja vingub, soovib saarelt koheselt lahkuda, kuid ei saa seda tormi tõttu teha, joob väheke, seksib tuttava abikaasaga, viriseb ja vingub ning kobib lõpuks magama. Ärkab kell seitse äratuskella peale, all ootab grupp, et minna kurgesid filmima, saab kaunilt naissoost loodusteadlaselt noomida... ja kordub taas. Ja nii päevast päeva. Mees ärkab alati äratuskella peale ning igavesti on 13. kuupäev kalendris. Seda muidugi hetkeni kui ta teeb kohaliku küla elanikele hunniku heategusid ja võidab nägusa ornitoloogi südame. Tuleb tuttav ette? No fakk you kui ei tule! Muidugi on tegu Groundhog Day remake´iga ja peab lisama, et mitte nii halvaga kui ühelt itaalia komöödialt oodata võiks. Minule täitsa meeldis ja esiteks juba selle pärast, et film ei püüdnud olla väikese sarnasusega, vaid kopeeris ikka kohe stseenide kaupa ning tegi kohe filmi alul kummarduse ära, näidates metsümisejat ronimas välja puuõõnest. Giulio Manfredonia teadis, et teeb järgi maailma komöödiaklassikat ja võttis vabalt. Film sai sellest vaid hingamisruumi juurde ning sai võimaluse olla ise väike mõnus romantikafilmike. No muidugi oli ka janti, nägude tegemist ja ilmselgeid imalusi, kuid oli ka mõningaid momente mis andsid juurde. Näiteks peategelasest ühes päevas elav telediktor ei püüdnud koheselt heaks poisiks hakata, vaid võrgutas ära ning magatas kõiki väikese saare naisi ning nautis inimeste solvamist ja kuritegelikku lusti. Hiljem, kui pahandustetegijaks olemine tüütama hakkas, pööras tähelepanu kõrvalseisjate kannatustele ning ja seks üle viskas, märkas alles linnukaitsjas ilusat naist ning armus. 3,5/5

Deja vu?

Schampler – A Schilling Festival Compliation 2010

Schampler – A Schilling Festival Compliation 2010
Kohviradio 2010

01. Bad Apples - Charming Boy (instrumental)
02. 3Pead - Tuuletõmme
03. Je Suis Animal - Hotel Electrique
04. Antarctica - 5 Movies Ray Liotta´s Been In
05. The Queen´s Head - Drinking With The Croxteth Kids (demo)
06. 3Pead - Poolel teel (instrumental)
07. Opium Flirt - Tonite
08. Antarctica - Collapse
09. Malcolm Lincoln - Loaded With Zoul
10. Opium Flirt - Strange Commitment
11. The Queen´s Head - Cheerleader Murders (demo)
12. Joose Keskitalo ja Kolmas Maailmanpalo - Laita huoneesi kuntoon
13. Joose Keskitalo ja Kolmas Maailmanpalo - Saimaan rannalla
14. Kohalikud - Seal suveaias võib ju pikali olla küll
15. Bad Apples - Mono Moon


Lubasin siin Kohviraadio poistele tussu peale andma tulla kui kogumik üheks haledaks udutamiseks osutub, kuid selleks ei ole mingit põhjust ja punaste vorpide asemel jagan hoopis kiidusõnu. Ainuke pettumus on sellest, et kogumiku kaks parimat bändi, Antarctica ja The Queen´s Head, ei ole kodumaised artistid. Viimase nime peale jõudsin tööl kuulates panna hulgaliselt lootusi, netti ei olnud hetkel käepärast, et kontrollida ning lugude taha märgitud sõna "demo" viis segadusse ja nii arvasin tõsimeeli selle olevat mõne keldrisügavusest avastatud noore ja värske kohaliku geeniustepundi, kes just mõned lood linti saanud ning kohe Praksi radarisse jäänud. Ideaalis võiks jätta selle Keskitalo Joose soomlastele ning leibeldada kõik ülejäänud eesti gruppideks. No siis saaks rõõmu kui palju, meie kolmpead, oopiumflirdid ja malcolmlincolnid peaksid kohe koomale tõmbuma, end suisa kokku pressima, et aga uutele ja huvitavatele ruumi teha. Mina isiklikult küll ootaks meie õuele sedalaadi indierock´i bände.
Kogumiku parimad palad olid The Queen´s Head´i "Drinking With The Croxteth Kids", 3Pead esituses instrumentaalpala "Poolel teel" ja juba pealkirjaga minusugust filmisõpra intrigeerima hakanud Antarctica "5 Movies Ray Liotta´s Been In". Norrakate Je Suis Animal oli tüüpiline põhjamaade pop, sedalaadi indie mida juhtusin tänu soome ja rootsi tuttavate poolse muusikavarustamisega üheksakümnendate keskel hulgaliselt kuulama. Sinna kanti kiskus ka Bad Apples. Malcolm Lincoln´i "Loaded With Zoul" ja Kolme Pea "Tuuletõmme" tundusid aga minu jaoks liiga hittidena selle kogumiku jaoks. Head lood ju mõlemad, annan au, kuid minu arust oleks võinud mõned vähem eetri ja play-aega leidnud lood kogumiku jaoks valida, oleks justkui ühtlasem tunne olnud. Samas näiteks Opium Flirdi puhul seda hetke tähele ei pannud, kuigi ka nende palad on päris tuntud ja kindel kuldmaterjal. Nemad kõlasid siinses kompotis isegi paremini kui oma EP-l. Kokkuvõttes väga mõnus promoplaat, annab kena ülevaate ära küll, et millist laadi helisid sellel aastal Kilingi-Nõmmel seal suveaias pikali olles nautida saab.
Plaati lubati müüa juba sellel nädalavahetusel toimuval festivalil võileivahinnaga ning kui võimalus muusikat kohapeale kuulama minna puudub, siis võib Kohviraadiost tellida särgi ja saada CD sellega ühes.

Särgi sai endale Kati, plaat jäi minu riiulisse.

The Runaways - TV Compilation

The Runaways - TV Compilation 1976 - 1977

TV Clips:

Cherry Bomb (Japan)
Cherry Bomb
Schooldays (Germany)
Schooldays (Popstars show?)

Japanese TV - TMF show / unknown show:

All Right You Guys
Neon Angels On The Road To Ruin
Queens of Noise

-Interview-

Cherry Bomb
All Right You Guys

-Interview-

Neon Angels On The Road To Ruin
Cherry Bomb

Live in Japan 1977:

Come on
Queens Of Noise
California Paradise
You Drive Me Wild
All Right You Guys
I Love Playin' With Fire
Wild Thing
Rock N Roll
Neon Angels On The Road To Ruin
Cherry Bomb
Blackmail
I Wanna Be Where The Boys Are
American Nights
Secrets

Töökaaslane käis kinos mängufilmi vaatamas ja kiitis, et küll alles tüdrukud rokkisid. Ei tahtnud ise ka rongist maha jääda ja võtsin ette käesoleva bootleg-DVD kus peal mitmeid eri kontsertsalvestisi mis valdavalt pärit Jaapanist. Viimane kord sai The Runaways´i 20 aastat tagasi ühelt vilistavalt helikassetilt kuulatud ning ega ma mäletanud sest midagi, seetõttu oli nüüd peaaegu esmatutvus, kuid mitte vaimustust tekitav. Tsikid mängisid justkui koolibänd prooviruumis, ei tundnud mina sellel plõnnimises küll mingit energiat ning kogu värk tundus ikka rohkem välisele küljele üles ehitatud olevat.

The Lady and the Duke

L'anglaise et le duc - Eric Rohmer 2001

Mina võtsin filmi ette kui digitaalse kurioosumi kus Eric Rohmer oli üles ehitanud 1790-ndate Pariisi arvutigraafika abil nii, et see nägi välja justkui ajastu kuntsnikutöö - värvijoonistusena väheke pleekinud toonides ja õlimaalina tugevsügavaid värve pakkuv. Kahjuks aga jäi kogu see piltpostkaartlik külg väliseks ning sisuks olevad Šoti rahvusest kurtisaani Grace Elliott´i mälestused Prantsuse Revolutsioonist olid küll ajastutloovatena huvitavad, kuigi mitte põnevad. Siin võiks isegi pildi digivormi süüdistada, sest muinasjutulik raamatuillustratsiooni meenutav väljanägemine ei pannud revolutsioonijulmusi tõsiselt võtma, jäi mulje nagu vaataks väljamõeldud lugu ning mõningaid sisevõtted mis olid tugevas kontrastis pastelse üldilmega, meenutasid isegi aastatetaguseid teletetri lastenäidendeid. Inovaatorlus ei tundu alati nii hästi välja kukkuda kui ideetasandil tundub ja minu arust oleks see film traditsioonilise kostüümidraamana mõne palli võrra väärtuslikum olnud. Eksperimentaalne biograafiline ajastudraama jäi liiga võõraks just tänu tehnilisele väljanägemisele. 2,5/5

Katkised screenid.

Lair Of The Minotaur - War Metal Battle Master

Lair Of The Minotaur - War Metal Battle Master 2009

01-War Metal Battle Master (Uncensored Cut) (Video)
02-War Metal Battle Master (TV Edit) (Video)
03-Horde of Undead Vengeance (Live)
04-Ultimate Destroyer (Live)
05-Black Viper Barbarian Clan (Live)
06-Carnage Fucking Carnage (Live)
07-Juggernaut of Metal (Live)
08-Hades Unleashed (Live)
09-Behead the Gorgon (Live)
10-Caravan of Blood Soaked Kentauroi (Live)
11-Burning Temple (Live)
12-The Wolf (Live)

Mop kiitis seda bändi ja eriti kohe nende videoklippi mis jutu järgi pidanuks olema üks gore ja vere pidu. Klipp oli päris verine küll, kuid mitte sedavõrd kui lootsin. Live lindistused aga vastupidi - olid hulga huvitavamad kui ma nende hitloo põhjal järeldasin ja olid hulga rohkem Southern Lord´i nägu (mitte, et ma nüüd suur spets oleksin). Kübeke doom´i, hardcoret, thrashi ning isegi garaažrock´i noise´i ja bläkki. See DVD oli esmakokkupuude nendega ja ma ei tea mis sound on plaadil, kuid live´i käre-koba keevitamine sobis hästi.

Videos nägi laulja oma helikopteripiloodi päikeseprillide ja pöetud peaga veits Tambuucho moodi välja.

In the Dark - В темноте

V temnote - Sergei Dvortsevoy 2004

ETV näitas paar aastat tagasi üsna usinalt Sergei Dvortsevoy dokumentaalfilme, olid vist selle mehe tutvustamise teinud enda südameasjaks või käis Mark Soosaar neid nõudmas ja ähvardas muidu festarikajastusest ilma jätta. Igal juhul sedagi südamlikku linalugu pimedast mehest kes jagab korterit kassidega ning püüab ajakuluks heegeldada sibulavõrke, kuigi ulakad loomad käivad kogu aeg ta lõngu sassi ajamas, on meie rahvustelevisioon näidanud vähemalt kaks korda kui mitte rohkem. Põhjendatult, sest tegu on tõesti hea dokiga mis haarab veel olustikku hulga kaugemalt kui ühe pimeda mehe ja tema vallatute kasside kõrvalt. Imestama paneb aga, et siiani ei ole Dvortsevoy lühifilmid saanud korralikkule DVD kogumikule, täidaks ühe plaadi kenasti ära küll ja saaks mugavamalt kätte kui VHS rippe netist otsides. 4/5

The Jar

Alfred Hitchcock Presents: The Jar - Tim Burton 1986

Põhines Ray Bradbury jutul, lavastas Tim Burton, peaosas Griffin Dunne ja kõrvalosas mängis Paul Bartel - no ega suurt võimalust mööda panna ei olnud. Kuid ka puudus ka süü rõõmustada, sest kuigi Burtoni isikupära oli mõningaste interjööride kujundusel ja värvilahendusel tunda, jättis kahekümneminutiline teleformaat ning teismelistest sihtgrupp siiski oma jälje ning lugu oli lihtsalt üks keskpärane õudukas. Selline lasteõudukas, mida ma ka ise kaheteistaastasena näinud olin, sest siis tundus see YLE pealt jooksev "Hitchcock Esitleb" sari päris põnev ja mõnikord isegi hirmuäratav. Tim Burtoni loomingu vähetuntud asjadega jätkan aga ning järgmisena läheb loosi ta varasem lühifilm Luau. 2,5/5

Seal purgis on midagi!

R.E.M. - In View : The Best of R.E.M. 1988-2003

R.E.M. - In View: The Best of R.E.M. 1988-2003

1. Bad Day
2. All the Way to Reno (You're Gonna Be a Star)
3. Imitation of Life
4. The Great Beyond
5. At My Most Beautiful
6. Daysleeper
7. Electrolite
8. E-Bow the Letter
9. What's the Frequency, Kenneth?
10. Nightswimming
11. The Sidewinder Sleeps Tonite
12. Everybody Hurts
13. Man on the Moon
14. Losing My Religion
15. Stand
16. Orange Crush

Rare Bonus Videos:

1. Tongue
2. How the West Was Won (And Where It Got Us)
3. New Test Lepper
4. Bittersweet Me
5. Lotus
6. I'll Take the Rain

Live at Trafalgar Square 29.04.2001:

1. Imitation of Life
2. Losing My Religion
3. Man on the Moon

Selles mõttes hea DVD, et lood lähevad järjest paremaks kuna ajaliselt liigutakse tahapoole, kuid ikka on saanud valdavalt tähelepanu tilu-lilutamised ning tõsine ständ on jäänud välja.

Siin videos näidati bändijurale sisselõigutuna mu suurt lemmikut nii, et täitsa cool värk muu ila vahele.

Being There

Being There - Hal Ashby 1979

Raamat on võrreldes filmiga ikka väga pinnapealne ning ühemõõtmeline nii, et jutud sellest kuidas romaan alati filmiversioonis ära solgitakse, ei pidanud seekord paika. Raamat on justkui õrn pila ja lõbus petturilugu, film seevastu sisaldas aga lausa ootamatult palju ühiskonnasatiiri ja sotsiaalprobleemidele osutamist mis läbi vaikse huumori peenelt välja mängiti. Igavesti vaba hing Hal Ashby oli teinud mitmeid muudatusi (loomulikult Jerzy Kosinski nõusolekul) ning absoluutselt iga neist oli vaid paremuse poole. Nii peategelaste ea tõstmine, varakuse suurendamine kui pisikesed detailid kõrvaltegelaste elust, kõik muutis linaloo hulga haaravamaks, tunnetatavalt elavamaks. Suurim tänu aga läheb lavastajale mitte Peter Sellers´i (Oscarist ilma jäämine on lausa ime) ning vapustavalt särava Shirley MacLaine palkamise eest, vaid illuminati mängu toomise pärast. Loogiliselt võttes nii need asjad ju peakski käima ja Ashby oli lihtsalt näidanud rahaeliidi elu (ja surma) sellisena nagu see on, kuigi raamatut lugedes ei küündinud minu mõte kordagi nii kaugele. Vaimustav teravmeelne komöödia mis isegi aastakümneid hiljem on oma meedia ja kapitalisatiiris värske ning naudingut pakkuv. 5/5

Gardener available for work.

Eläkeläinen muistelee

Kalervo Palsa - Eläkeläinen muistelee
Like 2002

Soome undergroundkoomiksi absoluutne tipp. Loed ja hakkab kahju sellest millist sitta siin kohalikud "artistid" nikerdavad selle asemel, et teha üks korralik koomiks sitast, surmast ja seksist, ehk siis pedofiiliast, nekrofiiliast ja pederastiast, kusjuures viimane on siin veel kõige väiksem patt. Aga aeg on ka muidugi teine ning ega Palsa polnud juba seitsmekümnendatel oma musta huumoriga küllastatud perversseid sarjikseid joonistades teab mis originaalne, seda enam kui nüüd keegi midagi sarnast teeks. Aga võiks siiski ja kogu südamega, sest vaid hinge ja huumorit ühes sisse pannes saab niivõrd suurepärase koomiksi. Palsa isik muidugi annab asjale kah poole juurde, kel võimalust lugeda, soovitksin ta depressioonidest, alkoholismist ja armastusekaibumusest tihedat päevikute kogumikku "Kalervo Palsan päiväkirjat : Merkintöjä vuosilta 1962-1987" kus kogu geeniuse elutraagika ja pohjala inimhingedekaart sees.

Eläkeläinen muistelee koomiksist ei leidnud ma isegi korralikku kaanepilti, saati siis skännitud näidet asjast endast. Seetõttu pete rahulduma ühe Palsa stripiga mis tegelikult tutvustab üsna hästi mehe huumorit.

Red

Red - Chris Gore 1993
Ouch! - Chris Gore 1990

Vana hea trikk, kus helistad kõrtsmikule ning küsid, et kas Al Koholik, Mike Ocksmall või Cole Kutz on hetkel külaliste seas ning lased siis neid nimesid üle baari hõigata. Enne kui Bart Simpson sedalaadi huumorit harrastama hakkas, oli maailma tuntuim pilakõnede tegijad kaks Jersey kutti, John Elmo ja Jim Davidson, kelle poolt lindistatud telefonivestlusi kopeeriti kassetilt kassetile ning mängitati alati kui vaja hea tuju saavutada. Naljavendade õnnetuks ohvriks oli Tube Bar´i leti taga seisnud koha omanik Louis "Red" Deutsch, endine raskekaalu poksija kes huumorit ei mõistnud ning kuni oma surmani püüdis välja selgitada kes tema kulul kuid nalja heitis, pannes välja isegi rahasummasi kiusajani viiva informatsiooni eest. Käesoleva NY undergroundkino klassika esimene pool koosneski puhtalt mahamängitud lindist mille taustaks näidati fotoülesvõtteid baaris toimuvast. Kuna helistaja mainis, et tema sõber istub juba baaris, siis jäi mulje, et tegu on dokumentaalkaadritega kus peidetud kaameraga püüti kinni Red´i näoilmeid hetkel kui talle taas pilakõne baaritelefonile tuli. Lavastaja siiski vaid mängis seda taotluslikku tunnet tekitades ja poole pealt muutus fotoseeria mängufilmiks. Selgus, et piltidel hirmus vihast nägu väänanud barmen polegi kurikuulus Tube Bar´i Red ise, vaid hoopis näitleja Lawrence Tierney, mees kes mängis Marukoertes elatunud gängsterit. Minule oleks isiklikult see mockumentary stiil, kus taustalugusid mitte tundvat vaatajat dokumentaalsete kaadritega peibutatakse, rohkem istunud ning kuigi hiljem näidati korralikku sõltumatut odavkino, jäi lõpp ikkagi jõuliselt ehedale algusele alla. Kuid hea tükike New Yorki undergroundkultuuri, nii kino kui kuulsate lindistuste, oli teos igal juhul. Boonusena diskil olev Chris Gore´i koolitöö oli samuti fun, kuid Red´i tasemeni loomulikult ei küündinud. 4/5

"You Mother Fuckin' bum! When I catch you, I guarantee, dat every bone in your body, including your fingers will be broken!"