Dylan Dog : Dead of Night

Dylan Dog: Dead of Night - Kevin Munroe 2010

On halvad filmid mis on halvad ja on halvad filmid mis on üsna head, aga on ka halvad filmid mis on väga halvad, kuid ikka on neid mõnus vaadata. Dylan Dog oli just selline viimane, no ikka üks ilgemast ilgem junn aga lebotad diivanil ja lased vaikselt heamaitsta, häda ei ühtegi. Tavaliselt oleksin sellest mööda läinud nagu tegin Jonah Hex´i puhul, kuid kuna Dylan Dog´i koomiksite kogumik just hiljuti loetud, siis uudishimu ikka surkis takka ja käskis diski masinasse toppida. Ja siis pääses vala üks igati klišeelik jant mis imes verd mitmest suunast, segades erinevaid libahundi ja vampiirilugusid Buffy´ilikuks seikluseks. Isegi filmis originaalsena tunduda võiv zombiedeteema oli pätsatud Zombies Anonymous nimelisest indiehorrorist, aga laene oli muidki, ütleme, et 95 % kogumaterjalist, ehk vaid mõned puised sõnavõtud tundusid nii labastena, et vaevalt keegi varem sellist lollust suurele ekraanile lasknud on.

Ennast häiris kõige enam, kui nüüd Groucho tegelaskuju puudumise kahe silma vahele jätta, aga hoopis Dylan´i välimus. Iga mats teab, et Dyylan Dog´i välimus on loodud briti näitlejat Rupert Everett´i silmas pidades ning vaid tema mehelik, kuid samas laisalt elegantne olemus on eradetektiivi ainuõige kuva. Nüüd aga mingi puupea lihaskimp kohmard kes võib küll Terasmeest mängida, kuid ontliku deemonivõitleja rollis jääb ääretult kaugeks. Aga elad selle üle ja võid iisilt vaadata aasta 2011 kõige sitemat filmi, sest nagu mainisin, üüratult halb, kuid samas meelejahutuslikult tsillitav jurts. 0,5/5

Dylan Dog koomiksis. Inspiratsioonaalne Dylan Dog Rupert Everett´i esituses filmis Dellamore Dellamorte ja lõpuks kaks pilti uuest Dylanist päikeselõusta poolt mängituna.