Down to the Bone - Debra Granik 2004
Imestan ikka, et kuidas see kokaiin saab Kesk-Läänes nii tugevalt laastamistööd teha. Mõistaksin kui jutt käiks vaid spiidist või methist mida ise mõnes vanas mahajäetud hundijalaveevabrikus kokku keedetakse, kuid kokaiini jõudmine ja kerge kättesaadavus mainerite ja metsurite seas väheke veider. Aga ju siis nii on, sest käesolev juba mitmes film kus just see narkootikum teeb salakavalalt tööd ja nimelt salakavalalt, sest poisid ja pliksid näevad välja nagu ponksid, kuigi viimased veeringud veetakse diilerile ja võetakse isegi laste kingiraha kui grammist puudu jääb.
Suurepärase Winter's Bone´i lavastaja Debra Granik´i kaks varasemat linalugu rääkisid just kesklassi narkoprobleemidest ja olukorrast kus just peldikus end oimetuks ei süstita, kuid tehakse piisavalt kulutusi, et asi pere ja laste koha pealt piiri ületama hakkab. Vera Farmiga ennast ja peret petva salanarkomaanina oli väga hea ning film teaberikas, kuid jäi üldpildis väheütlevaks. See midugi oli taotlus, lavastaja näitaski ühte väga tüüpilist situatsiooni ega püüdnud ekstreemsustesse minna.
Lühifilm Snake Feed oli mõnes mõttes isegi parem, maalähedasem ja toorema lähenemisega dope´i diilimisele, kuid eks mõlemad ole just sellised korralikud väikesed filmid mida tasub vaadata kui on huvi toimetulekutoetuse ääremail elavate inimeste narkokommetest. Mina õppisin seda, et kui mõnel majal on aknakardina asemel USA lipp, siis sealt saab mida vaja. See lipuga antud signaal jooksis mõlemast filmist läbi. 3/5
Vera Farmiga noore emana kes võitleb, et saada lahti sõltuvusest nii enese kui laste pärast.
No comments:
Post a Comment