Defamation

Hashmatsa - Yoav Shamir 2009

Nutad ja naerad samaaegselt. Naerad kuna film on täis lausa anekdootlikke mõõtmeid võtvaid jaburdusi ning nutad, kuna on hulk inimesi kes neid tõe pähe võtavad ning tõena edasi jutustavad. Tõena liigub maailmas jutt, et Babi Jar´is avaneb aeg-ajalt maa ja taeva poole kerkivad sealsel pinnal tapetud juutide verejoad. Kui ma nüüd ütlen, et see on müüt ja sellise asja reaalselt toimumine on võimatu, siis olen ma seda tehes anti-semiit ning ma vähendan sellega HOLOCAUSTi tähtsust. Kui ma aga võtan juhtumit, kus paar kümne-kaheteistaastast neegrijõmpsikat loopisid juudilapsi vedavat koolibussi kividega, kui antisemiitlikku ilmingut, siis on kõik korras, sest poliitiliskorrektses maailmas on see ehe näide juudivaenulikkusest, Finkelstein´i sõnaseletusena veel pime irratsionaalne viha juudi rahva vastu.

Yoav Shamir´i sildistati Iisraelis, peale palestiinlastele sümpaatiat tonud dokumentaalfilmi Checkpoint edu rahvusvahelistel filmifestivalides, antisemiidiks ning mees otsustas uurida mida see sõna tähendab. Haaras kaamera ja paar meest võttegruppi ning lendas üle maailma, küsides nõu tarkadelt rabidelt, inimestelt tänaval, ortodokslikelt juutidelt, koolinoortelt ning ülikooli professoritelt. Ja tulemus oli koomiline kõige kurvemas võtmes. Kas kallutatud ja manipuleeritud? Võib vaielda, kuid maailmas kus 28 pereliiget elas HOLOCAUSTi üle peites end samas leivaahjus, jääb minule vaatajana mulje, et see "antisemiitlik" linalugu kannab tõde ning peale 18 aastase noore suust tuleva lõpulause sobilikkuse, ma muud etteheidet lavastajale teemasse liigvõtlikult suhtumise koha pealt ei tee. 5/5

Norman Finkelstein (eesti keeleski ilmunud "natsiraamatu" The Holocaust Industry autor) jättis veidra, kuid avara huumori ja mõttega mehe mulje. Viskas isegi käe taeva poole ja väitis, et mõned saavad sellest naljast aru. No mina vähemalt irvitasin.