Tänapäev 2008
Jonathan Bastable´i "Normandia dessant" oli minu arust igati põnev lugemine, kuid kahjuks ei saa seda öelda tema Stalingradi lahingutest rääkiva teose kohta. Põhjus on üsna kummaline. Kasutades stiili kus informeerivad vahetekstid vahetuvad sõdurite endi poolt kirjapanduga, ehk mälestuskildude, reportaažide nibng valdavalt koju perele kirjutatud kirjadega, ei suutnud kirjanikuhärra kuidagi objektiivselt suhtude vene poolsetesse märgetesse mis olid nii tsensori poolt üle käidud ning kauniskõlaliselt ümber kirjutatud algmaterjal, et iga vähegi okupatsiooniaega "nautinud" isik tunneb kohe suurt tülgastust kohtudes taas propagandakirjutistega samas sõnas milles olid kirjutatud kõik kangelaslood ennastsalgavatest punaarmeelastest. Veider britist kirjaniku jaoks võtta ühelt poolt sakslaste tsensori poolt kõrvale pandud kirjad mis hiljem arhiividest leiti ning teisalt parteiustavate sõjakorrespondentide ning "kangelaspioneeride" selged siredad "mälestused", kusjuures kirjanik ei varja oma sümpaatiad mis on heroiliste punaarmeelaste leeris. GULAGi toimikute vahelt oleks vast leidnud need kirjad mida sakslaste omadfele vastandada, aga mitte kangelaslegendide hulgast. Lugege parem Antony Beevor´i Stalingradi ning jätke see sitt raamatupoe riiulile.
No comments:
Post a Comment