Tavaliselt ma ütlen alati, et mida lühem seriaal, mida vähem episoode hooajas, seda parem, kuid seekord tundsin küll puudust, et peale kolme loo veel paari lisaks polnud. Vaatan läbi sõrmede paari liiga krutitud momendi ning ülepingutatud Sherlock Holmsi iseloomujoone puhul ning kiidan sarja kui modernset pulp-meelelahutust mis pakub ühteaegu nii põnevust kui huumorit. Sari oskas isegi klassikalise krimiloo raames lähenemistega üllatada, näiteks esimeses loos A Study In Pink jäeti päris palju lahti seletamata, viidates ohvrite individuaalsetele omadustele ning näidati kogu mõrvaprotsessi vaid ühe persooni lähtenurgast.
Samuti tundus uudne The Great Game´i plot mis koosnes mitmest erinevast mõrvajuhtumist mis kõik olid koondatud veel ühe suure, kuid elegantselt lihtsa, müsteeriumi sisse. Oli lõbus, pinev ning pakuti ka meeleteravust, teine episood keskpärane, kuid esimene ja kolmas väga tugevad ja haaravad. Tundsin puudust vaid mõne klassikalise loo modernsest lähenemisest, ehk siis sellest kuidas suuremat sorti mobiilifetishit põdev Holmes lahendab Baskerville´ide robotkoera juhtumit või liigub digitaalse Agra aare jälil. Paljud Sir Arthur Conan Doyle´i raamatutest tuttavad momendid olid muidugi siinsetes osades samuti olemas ja üsna nutikalt tänapäevaseks mängitud. 4/5
Holmes ja Watson.
6 comments:
Baskerville 'ide peni näeme ilmselt teisel hooajal.
Asked about hints for Sherlock season 2, Moffat dropped the following enigmatic answer:
“The critical words, I’d say, would be: Adler, Hound, Reichenbach.”
Mu mittefilmifriiklust ilmselt iseloomustab fakt et kui see sari ETV pealt paar nädalat tagasi hakkas, suutsin seda jälgida umbes 10 minutit. Siis läks telekas kinni ja musa jälle möllama...
ETV-s on kaks osa jooksnud, tõeliselt nauditav film, esimene osa tundus teisest parem - Sherlock kasutas oma oma tähelepanelikkust ja geniaalsust rohkem...
Eimene ja kolmas olid minu jaoks parimad, neist parim aga esimene.
Jään huviga uusi osasid ootama.
Ma ausalt öeldes ei olnud esimesest osast sugugi nii väga vaimustuses. Algne lugu, mille peale see ehitati ("Study in Scarlet" ehk "Etüüd punases") oli veidralt roosaks muutunud ning loo põhipuänt oli üldse maha lõigatud ning asendatud mingi odava ersatsiga.
Ehk siis visuaalne teostus oli küll korrektne ning näitlejad olid päris timmid, aga süžee jättis ikka üsna üksjagu soovida.
Täitsa meeldis. Visuaalsed lahendused näiteks mida karakterid kirjutavad või mõtlevad, oli hästi lahendatud.
Post a Comment