Lavastajaks oli vale mees. Martin Scorsese on sellise läbi ja lõhki indiefilmi jaoks lihtsalt natuke liiga suur nimi, oli seda piisavalt juba filmi tegemise ajal ja on seda enam nüüd kus teda teatakse pigem A-klassi põnevike kui peavoolu kõrval vulisevate draamade järgi. Film on indiekino mis indikino. Stsenaarium osteti Sundance´i festarilt ning filmi väntama kutsuti noor Tim Burton kellele see oleks täispikaks debüüdiks olnud, aga siis kõllas Scorcese ja lubas asja ise ära teha ning suure nime ees astus sellal veel pisike Burton viisakalt kõrvale. Ma ei spekuleeri milline oleks film olnud Burtoni nägemuses või mõne teise undergroundlavastaja käe all, sest ka Scorcese tegi väga hea kinoloo, kuid lihtsalt lavastaja nimi viib teadlikult või alateadlikult vaataja ootused hoopis teistele radadele kui seda on üks tüüpiline väike lahe New York´i urbankomöödia.
Tüüpiline on siinkohal tagasivaatena, sest analoogse sisu ja tundega filme on nüüdseks mitmeid valminud, After Hours aga paistab minu jaoks alati nende seast välja kui eeskuju ning nurgakivi millele hilisemad NY indiekino tuusad oma Manhattanil toimuvaid kiiksuga draamasid ja sürre komöödiaid ehitanud on. Teose geniaalsus on olukorra absurdsuses ning detailides mis seda rõhutavad, meelsuses mis yuppiekultuuri kõrghetkel naeruvääristab seda läbi anarhistlike kunstnike, näeruvääristades aga samas ka neid ning nende pürgimusi ja lõpuks naeruvääristades ka tavalisi tööl käivaid linnakodanikke. Üks öö täis hullust.
Tuleb tähele panna, et kõik filmis nähtud naised ihaldavad peategelast kes olles aga liiga kinni isiklikus rollis ei oska ära kasutada öö pakutavaid võimalusi, vaid murrab meeleheitlikult vabaduse poole milleks on tuttav turvaline väikekodanlik elu. Noore romantikahaige mehena avaldas see mulle päris tugevat muljet ning ega mõju olnud ka nüüd ülevaadates kadunud. Üldse tundus film sama hea kui tosin aastat tagasi ning kuna seekord vaatasin DVD-lt kus kärbitud stseenid samuti sees, siis nii mõnigi koht filmist oli lõikelauale jäänud vihjetega koos tarbides veelgi ägedam. Näiteks seos tualettruumi seinal oleva kirja ning kõige hilisema näisvallutuse vahel. Hea indikomöödia mille lavastas liiga tuntud mees ning mida selle tõttu on üritatud teisel turul valede lubadustega pakkuda. 4,5/5
Öine Soho.
No comments:
Post a Comment