Little Children

Little Children - Todd Field 2006

Peale filmi lõppu olin üsna pöördes ja logisin end filmigurmaanide irc kanalile tundeid välja elama, kuid tippisin nii sõrmeotsast, et täitsa normaalne film oli. Sellepeale ärkas Philadelphia noor vihane avangardse, ning experimentaalse kino austajast filmifriik ja sõimas mul näo täis, et mis normaalne, mis normaalne? Eelmise aasta parim film hoopis mis Hollywoodist välja tuli. Rahustasin siis meest veidi ja lubasin panna oma blogis hindeks kümnest kümme, kuna sees oli ju maailma parim pihensi paneku stseen. Phili poiss võttis vaiksemaks ja kukkus mind taas pommitama küsimustega mis uusi filme eestis vahepeal tehtud on. No kuidas sa seletad, et siin vaid kaks filmi aastas valmib, pluss tosin lühifilmi. Tase aga selline, et julge neist ühestki filmiasjatundjatega juttu tegema hakata. Vaatasime filmi nädal tagasi koos Katiga tema operatsioonipäeva õhtul. Musikesel lõigati mandlid välja ja tänu sellele, et häält polnud ei saanud ta mulle ka pedofiiliast rääkiva filmi masinasse toppimise vastu valjult protesteerida. Kardetud ja eelarvamustega pedofiiliast rääkiva teose asemel pakkus Todd Field meile hoopis nukker-koomilist pilguheitu suburban lapsevanemate ellu. Igavusest ja igatsusest mis sunnivad tegudele, ning samas turvalisusest ja mugavusest mis pidurdavad inimesi. Hea draama mille ainsaks puuduseks on tänu Gustave Flaubert´i raamatu "Madame Bovary" lahkamisele veidi etteaimatav lõpp. Aga see pihensi stseen, see mätsiks kinni isegi suuremad möödalaskmised. Bedobearil poleks siit filmist midagi leida, täiskasvanuile aga võib mõtlemisainet anda küll. 5/5

I know, I know...