Footloose ja Reckless olid kaks samal aastal valminud noortefilmi mis jooksid üheksakümnendate alul koos ka soome televisioonist. Nädala jagu oli filmidel vahet, ning tänu sellele on nad mu mälestustes loonud otsekui koosluse kus mälukillud eri filmidest on üksteisega segunenud. Kuigi mälestused filmidest endist olid ähmunud, oli mul selgelt meeles kuidas neid koos sõbra Klingiga sai temapool Energias vanast mustvalgest telekast vaadatud. Oli selline punk-rock aeg ja igasugused filmid veidike ühiskonna vastu mässavatest noortest läksid eriti hästi peale. Ka kindlate girlfriendide puudumine muutis romantiliste liinide jälgimise filmides huvitavaks ja kergelt kadedust tekitavateks. He he! Nüüd vaatasin siis taas ära Footloose´i ja loodan ka Reckless´i kusagilt leida. Esmalt olin üllatunud, et Footloose nii draama žanris liikuv on. Pidasin seda filmi rohkem John Hughes stiilis kergemaks meelelahutuseks. Loomulikult on seda väikelinnas elamise ängi ka paremini edasi antud, kuid Footloose lõi samuti täiesti talutava pildi small-town´i kitsarinnalisest õhustikust. Tulid meelde kõik tuttavate jutud kes väikelinnadest Tallinna õppima või tööle on tulnud, lood mis minu jaoks alati imestust tekitavalt muinasjutulised ja ülepingutatud on tundunud. Kuna film oli draama, siis jäid ka kõik negatiivsed tegelased realistlikesse raamidesse ja mingit tegelaskujude ja teemade ülemängimist ei toimunud. Minu mäletamist mööda oli John Lithgow täielik monster, filmist selgus aga, et üks tasakaalukamaid ja arukamaid inimesi linnas. Kunagine rebel attitude tekitas mehe vastu põlgust, nüüd aga suudan samastuda selle konservatiivse jutlustajast pereisaga. Kahjuks oli loole püütud aga vägisi juurde pookida sobimatuid tiinekate komöödiaelemente. Kui need higist nõretavad üksinda laohoones tantsimised veel väljakannatada suutis, siis peategelase poolt sõbrale ( Chris Penn - väga mõnus roll ) õpetatud tantsusammud ja rütmitunnetuse tajumine olid täiesti jubedad. Worst of the eightees kohe kindlasti. Ka originaalsusevaene lugu ise ei pannud just südant kiiremini põksuma. Samas olen kindel, et muusikaline töötab see stoori hulga paremini, draamana jäi nõrgaks ja koolikomöödiana tundust täiesti jabur. Aga taas oli tore näha vana tuttavat noorpõlvemailt. 2,5/5
Chris Penn´i esitus varjutas isegi peaosatäitjat Kevin Bacon´it.
No comments:
Post a Comment