Kunagi istusin ühe veidra tüübiga kellegi Lasnamäe korteri köögis, rääkisime headest filmidest ja jõime viina apelsinimahlaga. Ülejäänud seltskond kas magas või sumises vaikselt elutoas, meid igaljuhul ei käinud keegi tunde segamas. Kummutasime siis vaikselt klaase ja tüüp jutustas mulle Wim Wenders´i Der Himmel über Berlin´i nii täpselt ümber, et kui ma aastaid hiljem seda filmi nägin olin lausa jahminud. Mitte ainult tegevus ei tulnud tuttav ette vaid kutt oli isegi suutnud peategelasi nii hästi kirjeldada, et oli täielik "seda filmi olen ma varem näinud" tunne. 101% deja vu. Taevas Berliini kohal oli aga sellest ette teadmisest hoolimata mõjuv ja püsis aastaid mu lemmikfilmide top kümnes. Ameerika sõpra oli mulle veidike töökaaslane ümberjutustanud, ning samuti olin näinud hilisemat Patricia Highsmith sama romaani järgi valminud Ripley's Game´i. Ühesõnaga teadsin taas vägagi hästi mis mind ootab ja taas sain ka meeldiva üllatuse osaliseks. Wendersi versioon romaanist oli Cavani omast tublisti tugevam ja Dennis Hopper mängis Tom Ripley John Malkovich´ist palju keerukamaks ja huvitavamaks karakteriks. Noor Hopper oli saadanast raju oma hallides tunkedes ja kauboikaabuga. Ma olin täiesti unustanud, et ta kunagi nii sale ja sümpaatne poiss välja nägi, killuke veidra mehe aurat veel lisaks. Ka Bruno Ganz oli meeletult hea ja ta tandem Hopperiga töötas, nende vahel oli sõprus millele film toetus. Ameerika sõber aitas saksa sõpra ja vastupidi, kriminaalne taust lool jäi teisejärguliseks. Eriti paneks filmi puhul rõhku pisiasjadele mis rikastavad kaadrit. Detailid millel pole filmi tegevusliiniga midagi ühist, loovad siiski elava ja rikka pildi. Hotellituppa astuv mees saab televiisorinuppu vajutades särtsu, tähtsusetu seik filmi tegevuse juures, kuid nii meeletult märgatav. Selliseid pisikesi kilde oli täis terve film ja minu jaoks need lõidki selle filmi eripära, iseloomu ja olemuse. Kunagi peaks ka lisad läbi vaatama, lõikusruumi põrandale jäi 35 minutit materjali mida nüüd DVD-lt on võimalik ära näha. 4,5/5
Saksa sõber.
No comments:
Post a Comment