Cruel Winter Blues

Yeolhyeol-nama - Jeong-beom Lee 2006

Korea on debüteerijate maa. Olen täheldanud, et valdav enamus esmalavastusi on meeletult head ja originaalsed, ehk esimese viskega otse kümnesse. Loomulikult valin ma filme vaatamisesks hoolikalt ja võib-olla IMDb ei maini varasemate, ning mittetähtsate katsetuste olemasolu, kuid siiski on debüütfilmide osakaal üllatavalt kõrge. Arvatavasti etendab siin osa kümmekond aastat tagasi alguse saanud korea kino võidukõik filmifestivalidel, tõusev kinokülastatavus kohaliku rahva seas ja riigipoolne tugev rahasüst maa filmitööstusesse. Järjest rohkem noori valis lavastaja elukutse, sest rahad mis selles äris liikusid olid suured ja võimalused avatud. Igati võimas debüüt oli ka Cruel Winter Blues. Seoli jäärapäine palgamõrtsukas saadetakse koos noore ja kogenematu abilisega Beolgyo nimelisse ranna ääres asuvasse väikelinna vagaseks tegema konkureeriva klanni paremat kätt. Teatakse, et mehe ema peab linnas väikest söögimaja ja loodetakse poeg ema külastades sihikule võtta. Aeg aga venib ja gängsterit pole kusagil näha. Mehed flirdivad naistega, käivad džuudotrennis, jalutavad niisama mööda linnaäärseid põlde, ning sobitavad tutvust kohalike eakate asukatega. Talviselt tühi ja kõle linn, kus meelelahutust napib ja isegi alkoholi hankimisega on raskusi. Peagi sõbrunetakse ka alevi ainukest söögikohta pidava sihtmärgi emaga ja tema poja tapmine muutub palju komlitseeritumaks. Cruel Winter Blues meenutas mulle väga Miike Gozu´t. Samasugused suurlinna gängsterid ja samalaadne unine väikelinn. Miikelikud veidrused jäid seekord siiski ära ja film paistis silma hoopis oma tõepärasuse ja sentimentaalsusega. Peaosa mängiv Kyung-gu Sol ( Peppermint Candy ) oli ülbe ja hoolimatu gangsteri rollis suurepärane, ning filmi parima osa moodustavadki ta kohatised hingepaljastused oma ohvri emaga vesteldes. Lahe oli ka vanadaami lemmiklaul - koreakeelne "Miljon tulipunast roosi", lugu mis on kõlanud ka varem korea filmis ja kui ma ei eksi oli see komöödias Wedding Campaign. Hea korea thriller ja südamlik draama. Jõudu Jeong-beom Le´le edaspidiseks. 4,5/5

Kogenud mõrtsukas ja õpilane söögimajas potirooga ootamas.