Miks on slasherites alati nii, et grupp teismelisi satub majja pidutsema, elekter kaob ära, ülakorrusel on varem tapetute laibad, põgenemisel uks ei avane, teise korruse aknast välja ronides ja puuoksalt toetust otsides viimane murdub, lastes inimesel kõrgelt maha prantsatada? Miks näeb noori veristav maniakk alati nii freaky välja? Miks ei aita ta vastu ei haaratud kirves ega nuga, vaid verejanulisest mõrtsukast vabanemiseks on vaja midagi eriti silmapaistvat ja meeldejäävat. Kuidas üldse tekivad verised slasher filmid, kust saavad tegijad ideid ja kes hoiavad elus seda eht-ameerikalikku sarimõrva vormi, ning on suutnud teini-slasheri tõsta lausa kunstiks oma detailipeenes väljenduslikkuses? Leslie Vernon on noor algaja sarimõrvar kes andes intervjuusid ja käies ringi dokumentaalfilmi võttegrupiga annab vastuseid neile küsimustele. Tema töö on peen planeerimine, et mõrvaõhtul kõik plaanipäraselt töötaks. Et iga ohver sureks just talle ettenähtud viisil ja kohas, ning lõpetuseks satuks ta ka ise vastamisi grupi kõige südikamaga, ehk filmi peategelase ja vaatajate lemmikuga. Meeletu kuudepikkune ajutöö on sättida iga detail täpselt paika ja mõelda läbi iga väiksemgi muutus. See on justkui malemängu käikude täpne teadmine enne kui vastane on isegi etturit liigutanud. Ma poleks uskunud, et taas järjekordne serial killerist rääkiv dokumentaalfilmi stiilist tehtu võib nii hea ja meelelahutuslik olla. Peale selle filmi vaatamist oskad hoopis teise pilguga suhtuda näiliselt juustustesse juhtumistesse veristamise ajal, sest tead, et iga väiksengi kukkumine, libastumine või haavamine on nii kavandatudki. Kõige toimuva taga on otsast lõpuni külm kalkuleering. Filmile võiks ette heita vaid väikest ettearvatust toimuva suhtes aga eks sellegi oli keegi täpselt nii planeerinud. Nii pidigi olema. 4/5
Noor geenius Leslie Vernon hoiab elus slasherite traditsioone.
2 comments:
See on Sul DVD-na..?
Jah. Anchor Bay reliis. Halb vaid, et eng subtiitreid polnud ja pidi kõrva teritama, et kõijke täpselt kuulda ja mõista.
Post a Comment