Rocky - John G. Avildsen 1976
Biruma no tategoto - Kon Ichikawa 1956
Üllatuseks avastasin, et The Burmese Harp polegi sõjafilm. Sõda lõppeb juba filmi kümnendal minutil, ning edasi minnakse teises žanris - suurepärase draamana. Film mis oma empaatilisuses ( ja kindlasti tänu sellele, et oli must-valge) meenutas mulle noorena nähtud unustamatut Kurosawa Akahige´t. Kui palju valu ja kui palju kahetsust. Kuid ka rõõmu ja optimismi järgmise päeva ees, sõda on lõppenud, nüüd saab elu minna vaid paremuse poole. The Burmese Harp on lugu noorest jaapani sõdurist kes oma rühmakaaslastest eemal kogeb sõjaõuduse sügavust ja loobub endiste sõpradega uuesti kohtumast. Noor sõdur tõmbab hoopis mungarüü üll ja võtab kohustuseks matta korralikult ja jaapani matusekommete järgi iga Birma pinnale jäänud sõduri surnukeha. Sõbrad aga ootavad brittide vangilaagris ja loodavad koos endise kamraadiga kodumaale naasta. Kon Ichikawa oli osanud Michio Takeyama jutustusele nii hästi hinge sisse puhuda, et isegi minusugusel küünikul läks kohati silm märjaks ja süda jättis lööke vahele. Midagi teist nii ilusat, tagasihoidlikku ja südamlikku annab kõrvale otsida. Lihtsalt meeletult kaunis emotsionaalne film. 4,5/5
Tom Horn - William Wiard 1980
Tom Hornis ei tekitanud mingeid liigseid küsimusi šerifi poolt antud "licence to kill", loomavargustele tuli lõpp teha ja väikelinna karjaparunid olid leidnud sobiva mehe musta tööd tegema. Tipplaskur asus süstemaatiliselt tapma neid kelle peale pomod näpu suunasid, tegemata vahet reaalsetel karjaröövlitel ja süütutel väiketalunikel. Ka ei olnud Tom´ile probleemiks relvitut meest selga tulistada, asi mida küll läänes pidevalt tehti, kuid heaks jooneks ei peetud. Alanud oli 20. sajand ja müüdavate revolvrikangelaste aeg oli totaalselt otsa saanud ja süümepiinadeta tapamasin jäi oma endistele tööandjatele lihtsalt jalgu. 20. novembril 1903 tõmmati Tom Horn Willie Nickell´i tapmise eest võllasse või pigem tegi seda tänu uuenduslikule poomistehnikale ise. Üks Metsiku Lääne legendidest sattus taas mullatoidule. Tom Horni fännid aga võitlevad siiani mehe süütuuse eest. Hea film oli. 4/5
Star Trek Kirkless Generations - David Carson 2004
David Lynch on his films, mediation, and life and John Hagelin PH.D. - University of Washington meedia osakond 2005
This Is England - Shane Meadows 2006
Lugu 1983-nda aasta kolmest suvekuust mil koolikiusamise all kannatav 12 aastane Shaun leiab toetust ja mõistmist naabruskonnas elavate skinheadide poolt. Peagi aetakse poisikesegi pea nulliga, ema ostab tanksaapad ja sõber kingib Fred Perry särgi - skinnikamp on leidnud pesamuna. Kambaidülli lööb aga segi vanglast naasnud skinnide liidri sõber kellest trellide taga on saanud rassist ja National Fronti toetaja. Peagi veab jõuline Combo kannaga tatilärakast põrandale joone ja küsib kes on temaga immigrantide vastu ja kes jääb teisele poole joont. Lõhe skinheadide hulgas on tekkinud ja National Front saab liikmeid juurde. Ka noor Shaun hülgab sõbralikud kambaliikmed ja otsib tuge isalikult, kuid vägivalda kalduvalt Combolt.
Kui nüüd sümbolistlik lõpp välja jätta oli tegemist väga hea pilguheiduga skinheadluse ajalukku, hetkedesse kui toimus üleüldine lõhenemine vasak ja parempoolseteks, SHARP / Trojan ja White Power skinnideks. Filmist on näha, et see oli paras pala neelata ka NF-i ridadesse läinutel. Combo kuulab pisar silmas northern souli ja räägib kuidas ta mustanahalistega koos oli esimesi original skinheade 1969 aastal, samas aga ähvardab paki lapsi ja poemüüjat. Ega see väikelinna rassistlikult meelestatud skinnide elu just vaheldusrikas olnudki, karjuti paari musta peale ja soditi seintele solvavaid graffiteid. Tänu pea olematule tegevusele filmis jäi ääretult realistlik mulje, ega kolme kuuga ju midagi erilist juhtuda saanudki. Lihtsalt üks hea ja detailirikas pilk 1983 aasta suvesse Inglismaal, kaugel peeti Falklandi sõda ja kodus valati viha immigrantide peale välja.
Absoluutselt kõik näitlejad andsid endast parima ja režissööri enda lapsepõlve kogemusi põhjana kasutades oli asjal tugev usutavuse ning täpsuse pitser peal. Muusika oli sobiv: soul, ska ning isegi üks pungilugu UK Subsilt, ning The Smiths´i cover. Film mis oli tugev kui teras. Kui vaid see sümbolistlik lõpp oleks välja jäänud, skinni film ja briti steelcap draama pole mõni kunstipoosetus. Fuck off Shane Meadows, you wanker ! 4,5/5
Kôkaku kidôtai: Stand Alone Complex Solid State Society - Kenji Kamiyama 2006
Animatsioon oli lausa hämmastavalt tuim ja detailivaene, kohati jäi mulje justkui sõidaksid autode asemel seebikarbid ja inimnägusi oleks animeerima toodud mõne animeklubi otakud aga mitte kunstnikud. Üllatuslikult olid kõik kaadrid tühjad, peale tegelaste endi ei liikunud taustal ega ümber midagi, justkui oleksid Section 9 töötajad ainsad elusolendid hüljatud linnas. Ei ühtegi inimest, looma, autot ega isegi vilkuvat tulukest, täielik minimalism negatiivses mõttes. Peale tunnist vaatamist hakkasin isegi üht-teist toimuvast mõistma, kuid millegi mõnusaga lõppkokkuvõttes ikkagi tegemist ei olnud. Liiga puine kraam minu maitsele.
Baka foorumi kokkutulek Kunstimäel oli aga see-eest supa dupa lahe. Sarnaselt eesti ulmefännidele on ka animefriigid täiesti tsillid vennad, keegi mingit tüütut spetsiifilist ila ei aja vaid võetakse õlle, käiakse saunas ja tehakse head huumorit. Muidugi liikus jutt sutsu ka anime teemadele ja popid konsoolimängudki võeti läbi, kuid see polnud peamine. Kõigil oli lihtsalt mõnus olla ja miski ei häirinud hetkekski. Ulmeühingu kokkutulekutel minnakse mõnusa olekuga veidi kaugemale aga eks seal ole ka keskmine vanus 10 aastat kõrgem, Baka kokkutulekul olin vist mina vanim. Küll oleksin aga pidanud endas elava bedobear´i koju jätma. Tänu temale passisin nagu Kivirähu karu kiikuvat gooti lolitat, ilanire suuservast jooksmas ja pea paks. Urrr urrr, oleks vaat et metsa viinud, glaurung ja Ops hoidsid jõuga tagasi. Urr urr !!! 1,5/5
Jo-yong-han Se-sang - Jo Eui-seok 2006
Ootasin pisut rohkem thrillerit kui seda pakuti, The World Of Silence meenutas hoopis lastefilmi. Oli selline koomikasugemetega sõbrafilm kus seral-killer´i väljaarendamata teemale oli jäetud väga põgusalt ruumi. Minul oli ausalt öeldes raske end lõpuni vedada, kõik tundus nii labane ja varemnähtud. Eriti Park Yong-woo mängitud politseiinspektor kes oma pohhuistlikuse, räpaste lõikamata juuste, ropendamise ja pideva unisusega on korea kinos aastaid taasmängitud karakter. Klassika võiks juba öelda, iga tene detektiiv näeb seal äravahetamiseni sarnane välja. Fotograafi ja tüdrukut mängivad Kim Sang-kyeong ja Han Bo-bae olid hulga sümpaatsemad, kuid lugu ise omas igavas agoonias ei andnud neile õiget võimalust särada. Politseinikud ja mõrvarid välja rookides oleks saanud parema tulemuse, armsa pisidraama sõprusest. Filmi lõpus toimuv humaanne ohverdus ja vaatamise ajal ununenud fotograafile omase müstilise võime seletus andsid veidi seda lööki juurde kuid õieti käima lükata ei suutnud seegi vedada. Liiga hilja oli juba, minuti pärast hakkasid lõputiitrid jooksma. 1,5/5
Zoo - Ryu Kaneda, Masanori Adachi, Masaaki Komiya, Junpei Mizusaki, Hiroshi Ando 2005




The Rutles: All You Need Is Cash - Eric Idle, Gary Weis 1978
Rabbits - David Lynch 2002
DVD-l oli üheksast episoodist kaheksa ( üheksas on Inland Empire filmis ), kuid sedagi oli liiga palju. Ühest episoodist oleks minu maitsele täitsa piisanud. Jänesepeadega inimesed, mõnus muss, laheda disainiga mööbel ja spooky valgus, sain aru aga milleks seda veel 32 minutit pikemaks venitada ? Kodus on ootamas Industrial Symphony No. 1: The Dream of the Broken Hearted, lühifilmide kogumik Dynamic: 1 - The Best Of DavidLynch.com, promoplaat Room to Dream - interview with David Lynch, Twin Peaks´i lisadest kokkupandud custom DVD ja Opsilt tahaks kunagi laenata teleseriaali On the Air. Nüüd tundub aga Lunchist taas aastaks isu täis olevat. 1,5/5 
Sublime - Tony Krantz 2007
The Spectacular Spiderman - Sam Raimi 2004
The Spectacular Spiderman on Spiderman 2-st Paulisdead´i poolt tehtud fanedition. Kuna ma ise originaali näinud ei ole, ei oska ka vahet näha. Lugesin küll, et on lõigutud liiga imalaid kohti, vahetatud mingi OST´i lugu, jäetud välja Peter Parkeri monoloog ja tõstetud mõnede stseenide paigutust filmis. Kokku on väljaroogitud materjali 15 minuti jagu ja minu arust oli sedagi liiga vähe. Kui mul on alati isu igasuguste uncut versioonide järele, siis mainstream hollywood võiks küll lühem olla, mina oleksin isiklikult ajanud käärid külge ka Peteri keskusteludele tädiga. Suures plaanis mulle film ei meeldinud. Meeldis Alfred Molina, küll pussy´na rohkem kui octopussy´na ja Kirsten Dunst, kuna ta nägi ebahollywoodlikult chubby välja. Ei meeldinud tüütu arvutigraafikaga liialdatud action, digitaalselt slim Spiderman ja superkangelase identideedi paljastumine. Minu arust oli Keeks Spidermani rollis ikka tunduvalt jõulisem kui junkie välimusega Tobey Maguire. 1,5/5
Children of Men - Alfonso Cuarón 2006
Filmi kahekümnendal minutil tehakse ots lahti ja lastakse pinget kruvides lõpuminutiteni välja. Vahepeal küll rahulikum peatus hipide juures, kuid eks rohtu pahvides peabki tsillilt võtma ja möödanikke meenutama, et vaatajal aidata suurt pilti kokku panna. Hipide rohelisest metsast juurest sõidetakse aga otse Bosnia halli sõjakeerisesse. Tuleviku Britannia immigrantide laagri väravas toimuv tekitab koheselt paraleeli Srebrenica gemotsiidiga, ning laagris aset leidvad tulevahetused on justkui Balkani linnalahingute koopiad. Bexhill´i ja Sarajevo välimuski on sarnane, mürsuaukudega majad, olmeprahist ja sõidukõlbmetutest autodest ummistatud tänavad, ning isegi samad romaani verd inimesed. Rassiline, etniline ja sotsiaalne rõhumine, millele loodetava lõpu tegijat Clive Oweni tegelaskuju kaitstes läbi kuulidemere veab.
Kahekümne aasta pärast toimivat tulevikku oli hästi kujutatud nagu viimase aja near-future ulmekates ikka. Kõik toimis ka loogiliselt, võimul ei olnud mingid fašistid nagu police opressionit nähes ekslikult arvata võib, mingit viidet vähemalt sellele ei antud. Euroopa police state nr. 1 on britannia juba niigi oma karmide seadustega kodanike jälgimise ja identifitseerimise koha pealt. Filmis näidatav on väga loogiline jätk juba toimuvale ja 20 aasta pärast enam keegi taunivalt pead ei vanguta. Minu arvamus on, et selleks ei lähe isegi viljatust tarvis, uus maailma kord saabub igal juhul. 4/5 