Norras kõmu tekitanud süsimust komöödia saamide elust ja kultuurist. Tavalise joig-folki asemel oskas Erik Smith Meyer teemale palju originaalsemalt läheneda. On karm ja ilus põhjamaa tundra maastik, saami kirevad rahvarõivad, kurbade silmadega poro ning kaamosest tingitud alkoholism. Kuid traditsioonilistele saami elu kujutamisele lisaks on tundrasse sattunud veel kummitav mädanenud naine, hallukaseeni sööv neegripoissi ( valge pissipott kaabuna peas), igal võimalikul juhul onaneeriv jõumees ja motorokkari imadži omandanud saam. Kaks meest, üks arvesseminev poisike ja kaunis neiu, segadused armuelus ei jää tulemata nagu ka igasugustele põhjamaal toimuvatele üleaisalöömistele järgnev verine kirve ja pussi action. Absurdset deepdark huumorit, head piire nihutavat perverssust ja lõpuks veel puhast splätterit ja goret. Kõige selle otsa veel "saami kultuuri" pilamist ja head näitetööd, no mida hing ikka rohkemat ihaldada oskaks. Justkui Harmony Korine oleks tulnud ja teinud Timo K. Mukka raamatu järgi filmi, kohati viskas ikka sama freaky tunnet kui omalajal Gummo´t esmakordselt vaadates. Loodan südamest, et Rain Tolgi uus film "Jan Uuspõld läheb Tartusse" toob peene musta huumori ja kaootilise absurdi eesti kinosse. Siiamaani on vist ainult Kilmi "Külla tuli" Svidd neger´ile sarnast fiili minus tekitanud. 4,5/5
"Laulatus on toimunud, nüüd hakkame jooma!"
No comments:
Post a Comment