Flags of Our Fathers - Clint Eastwood 2006"Kas oli siis kohe banaalne film?", küsis Ops kui olin jõudnud talle juba paar minutit filmi taga kiruda. Jäin hetkeks mõtesse ja pidin nentima, et tegelikult ju normaalne film. Selline turvaliselt ja kõigile, rinnalapsest hingevaakuva penskarini arusaadavaks tehtud film. Lamedat pisarakiskumist ei olnud, kuid ka midagi vapustavalt uudset nii visuaalse kui loo jutustamise külje pealt ei näidatud. Hästi tehtud aga liiga keskpärane, et kunagi elus korra veel vaadata viitsiksin. Ja kui, siis ainult lahingustseene, mis olid tõeliselt pinevalt linti saadud. Kuna aga kõik viimasel ajal ( peale reamees Ryanit ) sõjafilmides lavastatud battle scenes on ühtmoodi head, on ka see ju keskpärane. Oeh !
Ütleme siis nii, et suvalise igava tegevusliiniga filmi muutsid minu jaoks atraktiivseks kaks asja. Esiteks Iwo Jimal toimuvad lahingud olid minu jaoks uudsed, kuna pole varem näinud ühtegi filmi ( kuigi neid on toodetud mitmeid ) sellest sündmusest. Teine seik mis mõtlema pani oli peategevusliiniga seotud "sõjaklangelaste" propagandaturnee, eesmärgiga panna rahvast sõja toetuseks riigi võlakirju ostma. Vihale ajas näha kõike seda valetamist ja vassimist millega rahvast sunniti omi poegi sõtta viima ja hiljem kooriti patriotismiga aju pestes nende taskutest viimasedki dollarid. Esimene pakkus silmailu ja teine mõtlemisainet, pisut midagi siis ikka oli. Flags of Our Fathers´i kaksikvennast, ehk Letters from Iwo Jima´st ootan enamat. 2,5/5
Homer Simpson sai kunagi päranduseks seda fotot meenutava kartulikrõpsu. Loomulikult kadus see kohe kõhtu.
No comments:
Post a Comment