
Gondry on eluaeg muusikavideosid teinud ja seda märkab. The Science of Sleep ongi justkui üks videoklippide kogumik kus pidevalt tooni annab indie muusika. Mitte depressiivne shoegaze udutamine vaid rohkem rõõmsameelne pop. Peategelane Stéphane põgeneb tihti reaalsuse eest unemaailma ja tema värvi ning fantaasiaküllased unenäod ongi justkui muusikavideod. Unenäoklippide vahele ka voodivälist elu mis on nohikust Stéphane jaoks masendavalt tühi ja mõtetu. Unenägudes end kuningana tundev mees jääb reaalses maailmas elu ja tunnetega jänni, ning laseb unemaailmal vaikselt üle piiri hiilida. Tavaliselt on filmides unenägude kujutamine alati ääretult tüütu. Tehakse mingit tobedat värvidemängu, kõigutatakse kaamerat ja proovitakse mingi sürrealistlik kujutis kaadrisse saada. Välja kukub aga alati omanäolisuse asemel igavalt ja väsitavalt. Michel Gondry lavastatud unenäod olid vastupidiselt mõnusalt animeeritud ja lõbusad.


Möku ja mökum.
2 comments:
mina nagu nuputan, et kas hakkan seda vaatama või hakka. et pisut nagu liiga nunnu tundub olevat. ja et sa ka ei oska siis selget soovitust anda. gainsbourgi-chicki pärast tasub ehk vaadata? tema 5.55 cd oli küll üpris kuulatav.
Vaadata tasub igal juhul, film on ikka hea. Lõpp väljaspool unemaailma polegi nii nunnu, päris hingekriipiv. Tsikk on OK ! Nerdy girl.
Post a Comment