Thursday, February 08, 2007

The Science of Sleep

La Science des rêves - Michel Gondry 2006

Gondry on eluaeg muusikavideosid teinud ja seda märkab. The Science of Sleep ongi justkui üks videoklippide kogumik kus pidevalt tooni annab indie muusika. Mitte depressiivne shoegaze udutamine vaid rohkem rõõmsameelne pop. Peategelane Stéphane põgeneb tihti reaalsuse eest unemaailma ja tema värvi ning fantaasiaküllased unenäod ongi justkui muusikavideod. Unenäoklippide vahele ka voodivälist elu mis on nohikust Stéphane jaoks masendavalt tühi ja mõtetu. Unenägudes end kuningana tundev mees jääb reaalses maailmas elu ja tunnetega jänni, ning laseb unemaailmal vaikselt üle piiri hiilida. Tavaliselt on filmides unenägude kujutamine alati ääretult tüütu. Tehakse mingit tobedat värvidemängu, kõigutatakse kaamerat ja proovitakse mingi sürrealistlik kujutis kaadrisse saada. Välja kukub aga alati omanäolisuse asemel igavalt ja väsitavalt. Michel Gondry lavastatud unenäod olid vastupidiselt mõnusalt animeeritud ja lõbusad. Tänu unenäokohtadele film oligi minu jaoks lahe, kahe noore naabri omavaheline romantika oli üpriski tavaline nagu ka tegelaskujud ise. Jäi selline tunne, et näitlejad ei mängi lõpuni välja, asi jääb kergelt pealiskaudseks. Jane Birkini tütar ja Mr. Jasinuemaka justkui taipaksid, et detailideni läbimõeldud fantaasiaküllase unenäomaailma kõrval on nemad teisejärgulised ja eriti ei proovigi endast paremat anda. Kokkuvõtteks võiks öelda, et uut Amélie´d ei tulnud, Gondry Eternal Sunshine of the Spotless Mind oli parem ja see unenäomaailm, see oli tõesti haaravalt võimas. 3,5/5
Möku ja mökum.

2 comments:

Anonymous said...

mina nagu nuputan, et kas hakkan seda vaatama või hakka. et pisut nagu liiga nunnu tundub olevat. ja et sa ka ei oska siis selget soovitust anda. gainsbourgi-chicki pärast tasub ehk vaadata? tema 5.55 cd oli küll üpris kuulatav.

Trash said...

Vaadata tasub igal juhul, film on ikka hea. Lõpp väljaspool unemaailma polegi nii nunnu, päris hingekriipiv. Tsikk on OK ! Nerdy girl.