Kamome shokudo - Naoko Ogigami 2006Postrilt nähtud Markku Peltola pilt tekitas millegipärast tunde, nagu oleks tegu Kaurismäe filmiga, ainult jaapanlastest tegelastega. Eks natuke oligi, Kaurismäe enda asemel aga andis selle mõnusa nükke terve Soomemaa - rahvas, keel ja kombed. Kolme Helsinki kesklinnas restorani pidavale jaapanlanna juhtumistele lisas kultuuride kokkupõrge ( samas nii sarnased aga nii erinevad ) koomikat, tagasihoidlikud ja viisakad jaapanlased ning ujedad purjus finnid lihtsalt on koos naljakas mix. Nii nagu kliendid proovisid riisipalle, katsetasid nunnud jaapanlannad ka kõike soomlaslikku. Käidi metsas seenel, saunatati sõpradega ja lasti isegi pits Koskenkorva vodkat kurgust alla. Kinni püüti isegi varas aga suurem aeg kulus ikkagi mõnusale lobisemisele klientidega . Jututeemadeks olid soomlaslikud harrastused - mobiiliviskamise , naisekandmise ja õhukitarri võistlused. Kõige selle kõrvale joodi tumma ja tugevat soome kohvi ning söödi isuäratavalt lõhnavaid kaneelisaiu.
Kuidagimoodi elasid pisikesed jaapani naised üle ka söögikohta külastava noore soomlasest animefänni. Pole hullemat asja maailmas kui wannabe blond otaku püüdlikult jaapani keelt purssimas ja animesarjade tunnusmeloodiaid ümisemas. Kuna nipponis seostatakse põhjamaid nõidade, trollide ja võluväega, sattus ka siia filmi kübe müstikat ja kamaluga absurdseid situatsioone. Soome DVD reliis on 3 päeva pärast, Jaapanis aga juba niikaua müügil olnud, et Kamome Diner´i asukohast Helsingis on saanud juba jaapani turistide külastusobjekt ning võetud Helsingi tuuri nimekirja. On ka põhjust, sest Ruokala Lokki on pieni mutta sympaattinen elokuva, sellainen, jonka katsomisesta jää hyvä mieli. 4/5
Kolm südit jaapanlannat suvises Helsingis.
4 comments:
Ma ka üritasin siin Helsingis Jaapani restoranis jaapani keelt purssida, samuti kukkus ilgelt piinlikult välja. Aga viise ei ümisenud.
Filmi aga võiks vaadata!
Ma ütlesin ükskord Levikas mingile jaapanlasele purjus peaga "Banzai" ja muid lollusi mis pähe kargasid
Vaata jah, lavastaja paar aastat hiljem tehtud Glasses oli ka armas.
Mul tuli meelde see jaapanlane kellega koos sai peale Ulmeühingi koosolekut Levikas joodud ja jauratud. Pärast tüüp helistas mulle mitu korda, kuid sattus alati pohmellipäevale ja ma ei jaksanud taga pikka juttu teha. Saatis meili ka, jäi vastamata.
Post a Comment