See haigus mis käsib mul vaadata igat aasia kummituskomöödiat on süvenenud. Vaatasin juba tai libahundikomöödiat. Oehh... Õudne ja mitte otseses mõttes. Läbinisti lastefilm. Ainult erinevalt muudest lastefilmidest näidati seekord kuidas väikese peategelasest tüdruku libahundiks muutuv loomaliku käitumise mõjudega onu Frank vägistas emast koeralitat ( "Kutsa tule siia. Sa oled nii seksikas mitme nibuga, naistel on neid ainult kaks." ) ja kuses oma girlfriendile näkku. Jah, tõesõna. Filmis näidati veel ka Downi sündroomiga libahunti, seegi oleks päris NO! NO! teema euroopa ja ühendriikide kinos. Muidu oli täielik kaka. Paar head nalja ei päästa kunagi tüütut lollitamist. Lootsin vähemalt head libahuntidega kung-fu´dki näha kuid ka action oli alla igasugust arvestust. Pole siis mingi ime, et Sonthi Boonyaratglin võimu haaras ja lubas korra majja lüüa. Loodame, et relvastatud sõjaväelased tänavail ja komandanditund pühkis nii mõnegi komejandimeistri näolt totaka irve. 0,5/5
Werewolf in Bangkok´iga samal tasemel thai huumor.
4 comments:
ma kahtlustan, et sama saasta tehakse nii usas kui euroopas. lihtsalt sinu eriline aasiahaigus hoiab teised tõved eemale. peatset paranemist soovides, kineskoop :)
Ja pole vajagi. Ikka vaatan igat ghost-comedy´t mis aasiast saabub. On olnud ikkaväga häid selleteemalisi filme ka. Loodan, et edaspidigi.
anna mingi hea nimi selleteemalise filmi kohta...püüan ka ära tshekkida.
Mr. Vampire seeria on hea, no vähemalt 1,2,4 ja viies. Lisalood on viletsad. Ka Chinese Ghost Story on väga hea, samuti korealaste Sisily 2km. Sammo Hungi kummitus kung-fu filmid on klassika.
Post a Comment