Gwoemul - Joon-ho Bong 2006What the fuck !!!??? Filmi kümnendal minutil ronib "peategelane" sogasest Han´i jõest välja ja alustab veristamist rannale kogunenud puhkajate seas. Olin ikka täitsa pahviks löödud. Panin DVD pausile, tõmbasin hinge ja tormasin irc´i kanalitesse oma emotsioone välja purskama. Siis keetsin tassi kohvi, rahunesin ja vaatasin edasi. Meel on harjunud, et monstrumit hoitakse vaataja eest saladuses. Näidatakse nii tükk tüki haaval, alul hiilivat varju, mingit jäset kusagil pimeduses ja alles filmi lõpus kogu oma hiilguses. Korea mutant aga kargas kohe päise päeva ajal kaldale ja alustas oma välimust häbenemata laastamist. Tundsin koheselt puudust kinoekraanist. Põnevalt lavastatud monstrumi amokijooks vajas mitu korda suuremat ekraani kui mu väiksel telekal on. Õnneks ( loe: kahjuks ) kadus peletis peatselt jõevoogudesse ja tema hilisemad ülesastumised enam nii suurejooneline vaatemäng ei olnud.
Põnevust jagus aga edaspidigi. Siiski polnud minu jaoks filmis tähtsaim ei action ega "horror" vaid heale korea kinole omane must huumor. Kuiva ja nappi huumorit on Joon-ho Bong kasutanud ka oma varasemates filmides ( Memories of Murder, Barking Dogs Never Bite ), nagu ka oma lemmiknäitlejat Kang-ho Song´i. Song oli seekord taas omas elemendis ( The President's Barber, The Quiet Family, The Foul King ), natuke juhmaka, kuid heasüdamliku vennikesena. Julgen arvata, et tema puhul on tegemist ühe korea populaarseima näitlejaga, kohaliku Jan Uuspõlluga. 
Musta huumoriga kujutatud Park´ide perekonna nääklemised ongi see mis filmile sära annab, monster-stoori üksi välja ei veaks. Ilma koomiliste mutandiküttideta oleks lihtsalt üks tavaline B-klassi movie ( mulle meenutas kangesti Tremors´it ) kus arvutianimatsiooniga tehtud junn ringi jookseb. Naljakatest tegelastest ja tobedatest situatsioonidest jäänud hea fiil ei lasknud ka keskpärasel lõpul liig masendavalt mõjuda. Big bang oli juba varem käinud aga ka järellainetus oli tugev. Komöödia element päästis filmi. Ja muidugi Kang-ho Song, mees kes on igas linaloos kõrgeima prooviga kuld. Soovitan PÖFF´ile vaatama minna ! 4/5
Kartmatud koletise jahtijad - Park family.
3 comments:
...ja lähen ka
Käisingi. Väga hea oli tõesti. Miinuseks võibolla tema pikkus, mis vabalt oleks võinud olla poolteist tundi kahe asemel.
2 tundi on kohustuslik korea filmi standard. On väga vähe filme mis lühemad, pigem 2,5 h. directors cut´id.
Post a Comment