Little Miss Sunshine - Jonathan Dayton, Valerie Faris 2006Little Miss Sunshine kõlas mu kõrvus kogu aeg nagu teenyfilm Sweet Home Alabama, kuni sõber ütles, et läheb seda kinno vaatama. Väitis, et pidavat kõva film olema, 40-ne aastane neitsi ja puha. Olgu, tekkis endalgi huvi ja vaatasin ära. Teeny-weeny my ass ! Hoopis mõnus family drama/comedy. Sellise kerge indie-filmi fiiliga nagu neid nüüd tänapäeval tehakse. Nagu Todd Solondz´i või Alexander Payne´i töö, samalaadne tagasihoidlik huumor ja südamlikkus. Film suudab kuni lõpuminutiteni olla tujutõstvalt optimistlik ja easy. Üksteist hoidev, kaitsev ja armastav perekond ei muutu hetkekski liiga magusaks. Selle liikmed on juba ise parajalt freaky´d ( olles samas üpris tavalised ), et sel sündida lasta.
Häid lambaid mahub palju ühte lauta ja kõik Hoover´id oma veidrustega mahuvad väikesesse Wolkswagen bussi, et alustada road trip´i Kalifornia suunas. Lapskaunitari Little Miss Sunshine´i kroon ootab pesamuna Olive ( super võrratu osatäitmine väikeselt Abigail Breslin´ilt ) pähe panemist. Lihtne kahepäevane reis muutub aga kõigile katsumuseks nii füüsiliselt kui vaimselt. Pereisa 9 astme eneseabi filosoofiat tsiteerides jaguneb maailm võitjateks ja kaotajateks. Hoover´ite perekond on seikluste lõpuks nii kaotajad kui võitjad, elu lihtsalt ei ole mustvalge. Little Miss Sunshine on aga kindel võitja. 4/5
Steve Carell - õnnetu 40 aastane, kuid seekord mitte neitsi.
No comments:
Post a Comment