Die Höhle des gelben Hundes - Eine Geschichte aus der Mongolei - Byambasuren Davaa 2005Aasta tagasi näitas ETV Mongoolia pseudodokumentaalfilmi The Story of the Weeping Camel kus kaamliema ei tahtnud oma pisipoega imetada. Lähimast rajoonikeskusest kutsuti kohalik muusikaõpetaja kes kaamlile keelpillil nukraid viise mängis ja kurguhäälega laulis. Kaamlil hakkasid pisarad silmist voolama, sai aru, et pirtsutab tühja ja vaja pojale toitvat piima pakkuda hakkata. Kui nutva kaamli projekt oli lavastatud itaallase Luigi Falorni´ga kahhe, siis kollase koera loo on mongoolia tütarlaps saksamaa produtsentide toetusel ise kirjutanud ja vaatajani toonud.
Tegemist on väga sarnaste filmidega. Lavastaja on võtnud tavalise ( no natuke jõukama ) mongoolia nomaadipere igapäevased toimetused ja lisanud sinna juurde kerge lisateema. "Näitlejatelt" ehk pereliikmetelt peale paari etteantud lause muud ei nõuta, suuremalt jaolt keskendutakse karjakasvatajate igapäevaelu kujutamisele. Juurdekirjutatud stsenaariumilugu annab küll filmile kuju, kuid ei ole samas liiga intensiivne. Vaataja naudib ikka rohkem pere asjatoimetusi, kohalikku kombestikku, folkloori võlu ja mongoolia steppide ning mägede ilu. Nutva kaameli asemel oli seekord neljajalgseks peategelaseks koopast leitud musta täpiga koerakutsikas Zochor. Kooliealine peretütar Nansal tassib vallatu koera jurtade juurde, kuid isa, kartes hulkuva koera kuulumist segavereliste huntide karja, käsib tal loomast vabaneda. Tubli kutsu Zochor ( Täpike ) teeb aga suguvennale Lassiele omase ( "Timmie has been abducted by aliens? Oh my! Lead the way Lassie!" ) südameid sulatava kangelasteo ja saab rändkarjuste pere täisväärtuslikuks liikmeks. Ilus, südamlik ja vaikne film. 4,5/5
Kaks väikest ja vaprat - Zochor ja Nansal.
No comments:
Post a Comment