Sõbra naine käis mõni aeg tagasi hiinas ja tõi kaasa kottide viisi kohalikke maiustusi. Meil siis toimuski väike pidu kus jasmiinitee kõrvale aeti suust sisse vaid magusat ja vürtsikat snäkki. Nii omapärased ja maitsvad tundusid kõik kommunistide desserdid. Oma üllatuseks avastasin aga hiljuti hiina marmelaadi ka Tallinna kioskis müügilt, ainult pakend oli teiste värvidega. Maiustused võivad müügil olla sarnased, kuid sellist olustikku nagu Darkness Bride´is eestist ei leia. Viletsus ja vaesus mis hiina mahajäetud kaugetes provintsikülades ja väikelinnades valitseb on lääne inimesele tajumatu. Zhang Ke Jia ( kelle filmidega sarnaselt lõppeb ka Darkness Bride) karm realisatlik olustik on Wai-lun Kwok´i kaamera ette jäänuga võrreldes pea paradiis, elu ilma lootusetu viletsuseta. Elu, aga mitte hingitsemine lagunevas rääbakas tööstuslinnakus mis on sama tühi ja kõle kui peategelaste paari majaga küla. Tegelikult ma ootasin draama asemel horror stoorit. Olin lugenud filmi kohta, et pidavat olema realistlikus hiina külaelus toimuv ghost story ja algus seda tõotaski. Kuigi kummitusloo liini ei saa täiesti välistada oli kokkuvõttes tegu looga inimestest kel pole pea kedagi kellele abi saamiseks toetuda. Üksikutest hingedest võõraste keskel ja kartusest kaotada needki paar inimest keda üldse terves maailmas tunned. Hirmutavalt masendav. Olin alustanud selle filmi vaatamist poolteist aastat tagasi, tore, et lõpuks lõpuni jõudsin. Poolikult läbi vaadatud filmide virn tekitab samasuguse masenduse lootusetu viletsus hiina küla ja linnatänavail. 4/5
Noorpaar - lapsena ostetud kaunitarisat pruut ja alaealine nõrgamõistuslik peig.
No comments:
Post a Comment