Bus, jeong ryu-jang - Mi-yeon Lee 2002
Ei olnud nädalaid ühtki Korea filmi vaadanud, häbi kohe. Pean ennast just Korea kino suureks fänniks ja nüüd selline pikk paus. Tänaõhtune valik sai tehtud huupi, käsi Korea draamade riiuli suunas ja esimene ettejuhtuv pihku. Sattus kätte film, mil nagu heal lapsel mitu nime, neist tuntum vast Bus Stop. Samas film mille sisust suurt midagi ette ei teadnud või õigem oleks öelda, juba unustatud see kunagi loetud sisukirjeldus. Meeldetuletuseks mu blogi lugejaile, kel samuti mõnel võib stoori juba meelest läinud olla, panen paar tutvustavat lauset. Kolmekümnendates erakliku kirjandusõpetaja ja seitsmeteist aastase õpilase üksinduse lugu. Algul liig tagasihoidliku ja igavana tunduv movie saab elu sisse hetkest kui vaatekohad muutuvad. Nohikliku õpetaja silmi läbi näidatud tegevus muutub noore tüdruku vaatenurgast kordi huvitavameks. Tüdruk ise pole mingi ingel oma vanuse kohta, piisavalt taiplik ja elukogenud, kuid siiski haavatav.Kahe peategelase teineteise leidmist on valus vaadata,kuna inimesed end läheduse ja armastuse vastu nii kiivalt kaitsevad ja varjavad. Režissöör varjab aga oma peategelaste elu saladusi viimsete minutiteni ja ega siis ka mingit muutust toimu. Me saame vaid aimu kahe üksiku tulevikust. Nii lähedale teineteisele, kui DVD kaanepildil, nad filmis kordagi ei jõudnud. Pigem all oleva postri stiilis, läbiv joon nende vahel. Meeldiv minimalistlik, kohati puzzle tüüpi ülesehitusega draama. Korea kino seekord millegi täiesti uudsega ei üllatanud aga igati mõnusa poolteistunni veetsin ta seltsis kindlalt. 4/5
No comments:
Post a Comment