Addio zio Tom - Gualtiero Jacopetti,Franco Prosperi 1971
Härraseid Jacopettit ja Prosperit süüdistati peale Mondo Cane filmide valmimist rassismis, kuna näitasid (pseudo) dokumentaalkaadreid Aafrika hõimude vennatapusõdadest, veriseid rituaale ja kujutasid Musta Mandri põliselanikke väheke totudena. Vastulöögina süüdistustele valmis "Goodbye Uncle Tom" mis maalib pildi mustanahaliste raskest elust toorutsevate valgete käe all kodusõja eelsetes Lõuna-osariikides. Tulemus on siiski kohati vastupidine. Neegrite rumalust demonstreeritakse ikka, kuigi läbi kurva orjapõlve jõhkrate plantaatorite juures, kui ka dokumentaal kaadrites 70-ndate Ühendriikides. Film mis pretendeeris neegrite orjapidamise ja tänapäeva sotsiaalsete probleemide kujutamisele on tegelikkuses häbituim exploatation movie of all time. Neegrite ebainimlikku kohtlemist näidatakse vaid, et müüa vägivalda ja paljast pinda. Mitmed minutid räägitakse orjade vägistamisest ja nende küüliklikest paljunemis tavadest, et vaid seksi teemat ekraanil hoida. Sama on ka vägivallaga, mis tihti seotud veel seksuaalkäitumisega. Mondo kino loojad ei anna üldsuse survale tolligi järgi, vaid keeravad teema süüdistajate endi vastu. Keegi ei julge kobiseda, kui näitad räiget piinamist ja seletad kõrvale, et tegemist on audentse orjaturu elu kujutamisega. Kahjuks ei oska tänapäeva noor võib-olla müüti tegelikkusest eristada ja võtab näiteks filmis kujutatud valgete lõbu : orjajahti, täie tõsidusega. Fiktsioonist ja legendist kokkukeedetud puder on paks ja tõde väärast eristada võib juurdunud dogmade tõttu keerukaks osutuda. Mondo mehed ise on head tööd teinud. Seks ja vägivald müüb ja tõeliste ärimeestena ei kohkutud tagasi vaatajale muinasjutte ajaloo pähe pakkumast. 4/5
No comments:
Post a Comment