Capote - Bennett Miller 2005
Sel ajal kui käratseti, kas pede-kauboide film oleks pidanud Oscari võitma või mitte, tuli vaikselt teine homo teemaline armastus film ja viis parima mees peaosatäitja võidu. Kuldmehikese pistis oma taskusse näitleja, keda kõik nägupidi teavad, kuid nimi kunagi meeles pole. "No tead küll, see pervert sealt Happinessist." öeldakse tavaliselt ja igaüks saab hetkega aru kellest jutt. Philip Seymour Hoffman on ta nimi, kuid nägu on siiski tuntum, kuna kõrvalosatäitmistega on mahukas töö üldiselt piirdunud. Homost kirjaniku Truman Capote roll mehele istus nagu valatult. Hoffman näitlejana on kehastanud samalaadseid tüpaaze ja väline sarnasuski klapib. Philip Seymouri suurepärasele rollile sekundeerisid veel Catherine "No tead küll, see ülbe kontorikaunitar sealt Being John Malkovichist" Keener Harper "Nelle" Lee´na ja Chris "No ted küll, see orhideekütt sealt Adaptationist" Cooper šherif Dewey´na. Nemad on aga muidugi alati nii head, et võib kasvõi pimesi panustada ja kogu panga peale. Üllatus esineja oli Clifton Collins Jr., no tead küll, see hull narkokaupmees sealt Rules of Attractionist. Mees kandis kogu maailma valu ja võlu oma mõrvari rolli ja suutis isegi minu südame võita, Capote taolisest pedest rääkimata. Kirjutada non-fictional novel tapatööst, urgitseda mõrvarist välja viimsemgi teabekild saatusliku öö kohta, lubades teda surmast päästa. Samas jälle oodata tapja hukkamist, kuna raamatule saab viimse lihvi anda vaid siis kui lugugi lõpule on jõudnud.
Sel ajal kui käratseti, kas pede-kauboide film oleks pidanud Oscari võitma või mitte, tuli vaikselt teine homo teemaline armastus film ja viis parima mees peaosatäitja võidu. Kuldmehikese pistis oma taskusse näitleja, keda kõik nägupidi teavad, kuid nimi kunagi meeles pole. "No tead küll, see pervert sealt Happinessist." öeldakse tavaliselt ja igaüks saab hetkega aru kellest jutt. Philip Seymour Hoffman on ta nimi, kuid nägu on siiski tuntum, kuna kõrvalosatäitmistega on mahukas töö üldiselt piirdunud. Homost kirjaniku Truman Capote roll mehele istus nagu valatult. Hoffman näitlejana on kehastanud samalaadseid tüpaaze ja väline sarnasuski klapib. Philip Seymouri suurepärasele rollile sekundeerisid veel Catherine "No tead küll, see ülbe kontorikaunitar sealt Being John Malkovichist" Keener Harper "Nelle" Lee´na ja Chris "No ted küll, see orhideekütt sealt Adaptationist" Cooper šherif Dewey´na. Nemad on aga muidugi alati nii head, et võib kasvõi pimesi panustada ja kogu panga peale. Üllatus esineja oli Clifton Collins Jr., no tead küll, see hull narkokaupmees sealt Rules of Attractionist. Mees kandis kogu maailma valu ja võlu oma mõrvari rolli ja suutis isegi minu südame võita, Capote taolisest pedest rääkimata. Kirjutada non-fictional novel tapatööst, urgitseda mõrvarist välja viimsemgi teabekild saatusliku öö kohta, lubades teda surmast päästa. Samas jälle oodata tapja hukkamist, kuna raamatule saab viimse lihvi anda vaid siis kui lugugi lõpule on jõudnud.
Mõte liikus filmi vaadates hoopis Robert Duvalli suunas. Harper Lee kirjutas kuulsa raamatu "To Kill a Mockingbird", mille järgi fimi vändates palgati tundmatu telenäitleja Duvall. Sealt jäi mees silma Coppolale ja paarkümmend aastat hiljem sai ta filmimaailma parima monoloogi esitajaks. Kõik tänu Truman Capote lapsepõlvesõbranna Harper Lee´le, kes päriselus nii kenake ei olnud, kui Keeneri esituses, kuid andekas ikka. Tänud ka Bennett Millerile hea draama loo eest. 4/5
"You smell that? Do you smell that? That's napalm, son! Nothing else in the world smells like that! I love the smell of napalm in the morning. You know, this one time, we bombed this hill, for twelve hours... when it was over I went up there... we didn't find one of 'em, not one stinkin' dink body. But, you know, that smell... that gasoline smell... the whole hill... it smelled like... victory."
No comments:
Post a Comment