Mõtlesin, et kuidas nii - vaatan filmi ja naeran mitmel korral kohe südamest ning itsitan pea pidevalt, aga kui film läbi, siis ikka sellist tunnet ei ole, et oleks fantastiliselt äge komöödia olnud. Mõtlesin ja mõtlesin ning jõudsin järeldusele, et süüdi selles oli suure kassafilmi tunne ning kassafilmi näitlejad. Veider niimoodi muidugi asjale läheneda, aga kui tegu oleks olnud väikese indie-üllatajaga mis prii paarist linaloos nähtud nõmedusest ning hoopis tundmatute nägudega, siis oleks mulje jäänud hulga parem. Põhimõtteliselt samad naljad ning naeran sama palju, aga lõpuks meeldib rohkem. Kas mingi indiepedetsemine, pardon mu prants? 3,5/5
No comments:
Post a Comment