Gangs of Wasseypur

Gangs of Wasseypur - Part 1 - Anurag Kashyap 2012
Gangs of Wasseypur - Part 2 - Anurag Kashyap 2012

Uus india kino mammutfilmina. Kaks osa kokku kestavad üle kaheksa tunni ning neljatunnise filmi keskel on vaataja jaoks jäetud väike suitsupaus. Arusaadavalt suitsupaus, sest ekraanile ilmub kiri, et suitsetamine on teie tervisele kahjulik, kuid olen kindel, et kohalikud panid kinos kõik plärud ette. Esimene osa ilmus ekraanidele juunis ning DVD paisati müüki enne teise osa kinno jõudmist, ehk augustis. Nüüdseks on mõlemad ilmunud ning sain südamerahuga filmi täispikana ära vaadata, tõsi küll, esimese osa juba paar kuud tagasi, aga vähemalt ei tehta Indias sisse selliseid aasta kestvaid pause nagu on Sõrmuste Isanda või Kääbikuga.

Gangs of Wasseypur keskendus reaalsele loole ning selleks oli ühe kuritegeliku perekonna elukäik, alustades sellest kuidas vanaisa neljakümnendatel ronge röövis ning lõpetades pere noorimate võimumängudega uue milleeniumi keskpaigas. Vanaisa kaob üsna peatselt ekraanilt ning esimene osa järgib tema poja, Sardar Khan´i, elukäiku. Kriminaalide võimuvõitlused, kolm suurt perekonda jagades omavahel maid ning äriideid, seda saatmas pidevalt südametunnistusele koputav veretasu. Vaataja jaoks põnevalt pakutakse lisateavet toimuva kohta kaadritaguse hääle ning dokumentaalkaadrite toel. Näha saab India kuritegelike klannide elatusallikaid läbi aja, ehk siis kuidas riigi majanduspoliitika jättis gängidele võimalusi musta raha hankida ning igast uuest rahvuslikust plaanist tulu lõigata.

Kui esimene osa keskendus liiga palju peategelase armuseiklustele, siis teine võtab ning hoiab väga tugevalt just niinimetud maffiafilmi head taset. Aeg on muutunud ning kui Sardar Khan ähvardas oma vastaseid veel lihalõikamisnoa või isetehtud pommidega, siis tema pojad, õige naksid, jalutavad Wasseypur´is ringi juba AK-automaatidega, loopides granaate sinna-tänna. Tapmisi on rohkem, tulevahetusi toimub pidevalt ning naisevõtud jäävad episoodi vormi. Võib julgelt öelda, et teine osa on tempot ning tegevust hoidvana hulga parem, kuid selle aluspõhjaks jääb ikkagi esimene film. Lihtsalt aeg muutub ning see on ka lavastajal mõttes olnud, sest kuigi samaaegselt filmitud, meenutab esimene osa vanu india filme heroiliste kangelaste ning sulnite neidudega, kus samuti laulu ja tantsu ning teine tänapäevast krimikino kogu vägivallas ja küünilisuses.

Gangs of Wasseypur´i võiks tinglikult kõrvutada Kinji Fukasaku krimieeposega The Yakuza Papers. Mõlemad on reaalselt toimunud sündmuste kajastajad fiktiivses vormis, annavad korraliku informatiivse pildi paikkonna ajaloost kuritegelike rühmituste silme läbi ning sarnasusi on ka montaažis ja narratsioonis. India film muidugi ei saa ilma lauluta, kuid õnneks ei heida peategelased kõrvale oma tegevusi ja toimetusi, ega asu lõõritama, vaid muusika kostub alatikusagilt kõrvalt, näiteks musitseeritakse rongi teises kupees. Minule meeldis ja soovitan vaadata just neil, kes pikast krimidraamast lugu peavad ning ei pelga filmi kus kümneid ja kümneid võõraste nimedega nägusid ekraanilt läbi jookseb. Kõiki ei pea õnneks meelde jätma, nagunii kõmmutatakse nad maha või lõigatakse suisa pea otsast ning riputatakse kodumaja värava külge rippuma. India moslemitest pätikambad Wasseypur´is. 4/5

Linnas on uus boss.