DVD kaanel ilutsev kiri, et tegemist on tsenseerimata versiooniga (unrated directors cut) on mõneski ebatäpne, sest kuigi vaataja näeb jaapani mõistes tsenseerimata versiooni, saab ta ometi lääne vaataja mõistes tsenseeritud versiooni. Jaapanlaste jaoks oli ultraverine ja gorene lõpp lükatud negatiivi, ehk siis punase vere ja roosade inimkehade asemel sai rohelisi verejugasid kalbetel inimkehadel. Nende stuudiobossid leidsid, et sedalaadi tsensuur on kohalikus kinos vajalik, eriti kuna lõppude lõpuks on tegemist seksufilmiga millel kindel vaatajaskond ning ennast kinos mõtteis (ja võib-olla ka otseselt) hellitav vaatajaskond võtab filmi lõpus toimuvat veristamist (tegu ei ole nüüd spoileriga, sest film näitab tükikest tulevasest hirmutööst juba loo alguses) kui tujurikkujat ning kes siis ikka seansilt ärritatult lahkuda tahab.
Küll aga nägid jaapanlased täispikkuses kahte gaystseeni mis lääne vaataja jaoks, ehk siis sellel aktuaalsel DVD reliisil, kärbitud olid, andes vaid mõista, et meeste vahelisest suudlusest mindi ka kaugemale. Seda see directors cut tähendaski, pinkukino grand old man Yutaka Ikejima arvates võis see jänkidest (cut oli toodetud USA DVD reliisi jaoks) vaatajaid heidutada, samas kui kodumaal ei paku sedalaadi žanrifilmi vaatajatele natuke homotamist mingit lisapinget, vaid pigem võetakse see ühes tissi ja tussifilmis rõõmuga vastu. Filmi enese koha pealt oleksid aga pikendatud stseenid pidanud see olema, sest just see andis linaloole lõpliku sära. Stoori iseenesest muidugi samuti hea, pinkukino standardite järgui lihtne ning konkreetne, isegi mitmeti etteaimatav, kuid ega see väärtust vähendanud. Selline lihtsalt see jaapani exploitation-erots on. Vampiirifilm, no see on selge kohe kui kaks päikeseprillidega daamet välja ilmuvad, kuid ometigi taaskord väheke erinev ning seda mitte vaid seklasistseenide tõttu. Viimased on aga taotluslikult stolised ning ebaerootilised, et vaataja jälgiks rohkem linaloos kulgevat stooriliini kui sügaks läbi püksiriide oma riista. Piisavalt eriline ja piisavalt tavaline, et tunda lihtsalt mõnu ühest ehedast kergest meelelahutusest.
Twilight Dinner on taaskord üks Pink Eiga poolt arhiividest välja otsitud, puhastatud ning tähesärasse tõstetud pisike pärl. Nende töö omapäraste roman porno filmide otsimisel ja restaureerimisel on juba ainuüksi kiitust väärt, kuid minu jaoks on alati firma reliiside puhul samaväärse väärtusega ka lisad ning seegi kord ei pidanud pettuma. Võiks öelda, et alati hulgaliselt DVD-l lisamaterjali pakkuv Pink Eiga olui seekord isegi ennast ületanud - boonuste sektsioonis ei tahtnud valikutega lehed lõppeda, ikka ja jälle vajutas näpp "next" lingile ning avanesid uued menüülehed täiendlisadega. Materjali külluse tingis muidugi ka asjaolu, et lavastaja ja üks näitlejannadest neil USA-s külas käis, mis viga niimoodi intervjuusid vorpida, kuid need polnud ainsad lisad. Nagu juba Pink Eiga reliisidel kombeks, sai vaataja taaskord tükikese žanrikino ajalugu, tutvustusi tulevatest ning valminud reliisidest ning unustada ei tohi ka deleted scenes sektsiooni kust oligi võimalust näha pikendatud stseene mis lääne cut´ist välja jäid. Lahe kiiksuga film, korralik töö pildikvaliteedi parandamisel ning tonnide viisi huvitavaid lisasid - Pink Eiga on ja jääb üheks fännisõbralikumaks ja hoolikamaks töötegijaks DVD-de väljalaskmise alal. 3,5/5
Tokyo bi-sexual vampires.
4 comments:
Mulle meeldib see kuidas filmi turustajad on nutikalt DVD kaanel ja menüüs filmipealkirjas kasutanud äravahetamiseni sarnast fonti päris Twilighti filmiga. Loodetavasti on mõni uudishimulik filmivaataja ka selle õnge läinud ning allasurutud seksuaalusest tiine filmi asemel on nad saanud nautida hoopis täiskasvanulikumat lähenemist.
Ma ei osanud seda tähele pannagi, he he! Pole ikka õige Twilight´i fän.
Mulle meeldib kuidas sa kohe ridade vahelt suutsid mu etteheite välja lugeda :)
Ma ei loe veel siianigi mingit etteheidet kusagilt välja. :)
Post a Comment