Hunde, wollt ihr ewig leben - Frank Wisbar 1959
Noor leitnant Wisse saadetakse Kalatšisse rumeenlaste ning saksa staabi vaheliseks ühendusmeheks, et välja vahetada sealne koju kippuv staabiohvitser. Saabumispäeva õhtuks tühistatakse kõik puhkused ning 12 tundi hiljem ollakse juba Operatsioon Uraani haamri all ning algab taganemine Stalingradi linna suunas. Suhtekorralduse jaoks koolitatud sõdur peab staabiuste kulutamise asemel relva pihku haarama ning noormees tõestab peagi ennast külmaverelise vapra võitlejana kes püüab säilitada inimlikkust peagi saabuvas hävingus ja kaoses.
Miinuste hulka tuleb kanda dokumentaalkaadrite kasutamise ja liigse ajaloolise tausta näitamise. Viiekümnendate lõpus oleks kindlasti leidnud ehtsaid tanke ning statiste, et korralikke avamaa lahinguid ilma sõjakroonika jaoks vändatud lintidega teha, ega siis pea ju väga pingutama, aga kui sa isegi mustvalge filmi sisse lõikad 15 aastat varem filmitud reaalses olukorras filmitud lahingulõike, siis paratamatult hakkavad need väga inetutena kohe silma, sest montaažiga võib ju vaid väheke päästa, kuid lõpuks ikka paneb irvitama kui näitlejad jooksevad neid taga ajava kroonikakaadri eest ära.
Ajaloolise taustaga mindi aga liiale, kuna soov oli Stalingradist vaatajale maalida laiemalt tutvustav pilt, kus loo keskmes olev rindesõdur ajuti unustati ning näidati isegi Füürerit kaardi ees kulmu kortsutamas või siis staabiohvitseride nõupidamisi, et aga kogu rinde olukorda näitav üldpilt filmis kokku saaks. Aga olekski võinud jääda vaid ühe sõduritegrupi teekonnaks põrgus, sest läbi nende saab ka imehästi üldplaanis toimuva ära jutustada. Ajaloolised isikud ning dokumentaalkaadrid olid liigsed.
Samuti häiris natuke naistegelase mängutulek, kuid lõpuks see oli ikkagi episoodiline lugu, ega suutnud rikkuda käesolevat filmi nii suurel määral kui üks venelanna hiljem valminud filmis
Stalingrad. Lahe oli näha vanemat sõjafilmi mis tehtud sakslaste poolt. Vaatad justkui mõnda kapten Kloss´i seiklust, samad mundrid ja samalaadsed kolmekümnendates näitlejad mängimas noori soldateid, kuid teema muidugi tõsine ning seikluslikkusest asi kaugel. Alul väheke takerduv ning liiga laiali valguv film, kuid kui jõutakse linnavaremeisse ning ennast seal kindlustatakse, saab näha ka väga intensiivseid lahingustseene ning põnevus kruvib end üles. Lõppkokkuvõttes hea vana sõjafilm teemal mida igaüks juba ette teab, kuid mis ikka ja jälle huvi ülal hoiab. 3,5/5
Varemete vahel russe niitmas.
Hunde, wollt ihr ewig leben - Frank Wisbar 1959
2 comments:
ARGGGHH, rehad on armsad.
Katse nr. 2:
Stalingrad-i(1993) fenomen on minu jaoks siiani le big küsimärk...Sry, aga mulle tundus see umbes nagu sovjettfilm light.
Kõnealusele peaks millalgi päkad taha ajama...
Ma peaks tegwelikult selle hilisema Stalingradi ükspäev läbi vaatama. Lihtsalt meeldetuletuseks, aga jah, hea meel on, et 5 aastat tagasi jäi special edition ostmata, kuigi oli sitaks odav ja boonusena 3 osaline dokk mida kunagi näitas ka YLE ja mis iseenesest on hea.
Post a Comment