The Great Silence

Il grande silenzio - Sergio Corbucci 1968

Saan aru küll, et selline lõpp mis pani omal ajal ahhetama ning tundub tänapäevalgi ootamatuna, kuid terve filmi vaatamise ajal ei saanud ma lahti oma vastikustundest spagetivesternite kui žanri vastu. Olen ikka läbi ja lõhki revisionistlike vesternite austaja kus võttepaigaks sama osariik mille pinnal filmitegevus toimub ning kus mees enne mõtleb pikalt järgi kui kahe mehe vastu relva tõmbama asub. Siinses loos aga mingid itaalia härjad sumpavad habemeajamisvahus ning kõmmutavad vabalt käigu pealt neli-viis matsi maha ilma, et vimased jõuaks relvapidetki kätte haarata. Ma lihtsalt ei kannata enam muinasjutulist meelelahutuslikku vesternit peale kõiki neid realismile lähenenud länkkari-draamasid.

Kõvasti kiitust on saanud mõlemad peaosatäitjad, Jean-Louis Trintignant ja Klaus Kinski oma rollide eest, kuid siin samuti jäi asi minu jaoks lahjaks, sest lõpuks ei olnud neist kumbki nii isikupärane ja meeldejääv kui arvustustest lugeda võis. Kiitust võiks jagada vaid bonuste hulgas olevale alternatiivsele õnnelikule lõpule mis küll filmi kunagi sisse ei lõigatud, kuid ometigi demonstreeris see väga täpselt milline on spagetivesternite meelsus ja väljendusvorm. 2,5/5

Veider oli lugeda, et mitmed viitasid sellele, justkui oleksid Silence ja Tigrero samade väärtushinnangutega, millest üks oli see, et kumbki ei vea relva esimesena esile. Siis nagu mida? Tigrero kõmmutab ju mitu täiesti relvitut meest maha, ei mingit revolverikangelase aukoodeksit mida talle vägisi külge on proovitud kleepida.