Stalking Stalker

Stalking Stalker kogumik
Vitamiin Loft 2011

1. Opium Flirt - Somehow Through All The Cities
2. Telcosystem - 12 Series Fluxs 2010
3. Hype Williams - untitled
4. Lauri-Dag Tüür - Forester
5. Väljasõit rohelisse - Suitsuloor
6. Paavo Eensalu - Kahekesi kuul
7. Andres Lõo - Black Box
8. Ilpo Väisänen - Stress Light
9. Taavi Tulev - Milleks ärgata?
10. Erkki-Sven Tüür - Miraaž
11. Arvo Pärt - Pari Intervallo

Mark Le Fanu - "Stalkeri" legend: demüstifitseerimise ohud
Peeter Laurits - Stalker. Ääremärkused
Mihkel Keis - "Stalkeri" kummitus. Mõned isiklikud mõtted

Tänasest algab Andres Lõo poolt kureeritud Stalkeri festival Temnikova ja Kasela Galeriis Lastekodu 1 Andrei Tarkovski polaroidide näitusega "Hele, hele päev" ja jätkub kinos Sõprus kus intellektuaalide lemmikfilm Moskvast saadud filmirullilt suurele ekraanile paisatakse. Nädala jooksul näidatakse ka teisi Tarkovski nimega seotud filme ( vaata kava ) ning asi saavutab tipu 26. Kultuurikatlas toimuva kontserdiga kus üles astuva surinamuusika suurkujud.

Stalking Stalkeri CD kogumik oli üsna hea taustamuusikana. Ei viinud küll mõtteid mingist otsast Stalkeri filmi suunas, kuid tõi teisi maastikke ning olukordi silme ette, kohati sügavamaid ja süngemaid kui film seda teha suutis. Isiklik lemmik kogumikult oli Lauri-Dag Tüüri "Forester", kuid kiitust jagan veel ka Telcosystemile ning Väljasõit rohelisse nimelisele bändile. Viimane tõsi küll tundus kogumikul võõrkehana kel muusikaliselt teistest vähem ühist, nimeliselt vast aga enim. Kassetti (raamat + CD) muusikaga võis rahule jääda, raamat aga tekitas nihelust kuna kena taotluslikult okupatsiooniaegses igavas välimuses trükitud kunstiraamatu sisu oli väga napp. Lugemismaterjali veerandtunniks ja sedagi juhul kui viitsid sama teksti veel ka englishis ja laiskrahva keeles ette võtta, lisaks mõned pildid ja noore särava kujundusgeeniuse Aadam Kaarma poolt lisatud punased ja sinised triibud. Kõvakaanelisest 160 leheküljelisest teosest oleks oodanud enamat kui brošüürijagu teksti kolme Stalkeri arutluse ja sissejuhatuse võrra. Mina isiklikult oleks pigem soovinud rahvusvaheliste keelte asemel eestikeelset lisajuttu filmist, lavastajast ning muusikast-muusikutest kes kogumikul. Kleisi "jahumine" oli kirjasõnast sümpaatseim ja Mark Le Fanu informatiivsuses huvitav, aga Peeter Lauritsa ääremärkused servamälestused tundusid üsna kaugelt haetud ning väheütlevad, isegi igavad oma nõrgas emotsionaalses kleeppunktis. Kokkuvõttes muidugi kena raamat mil plaat vahel ja puha, sobib riiulis hoida küll ja isegi ümbrispakendit on kahju ära visata, kuigi tänu sponsorlogole läheb see vist homme taaskasutatava vanapaberi konteinerisse.
Ja ärge unustage minemast näitusele, kinno ning muusikat kuulama!

Hype Williamsi liikmed D. Blunt ja Inga Copeland plaati presenteerimas.