Otava 2007
Viimased kaks loetud Tuuri romaani rääkisid soome punaste tegevusest, käesolev ajalooline romaan viib aga valgete leeri. Ega peategelane, Taivaanraapijate romaanist tuttav Jussi Ketola, härrade eest vabatahtlikust sõtta lähe, vaid sunnitakse kodujaamas relva ähvardusel rongi peale ning koos oma hobuse ja reega. Peagi leiab Jussi end moonavoorist, reel kastid sõjavarustusega ning tee viib Tampere Kalevankannakselle kus mõne päeva pärast on algamas linna piiramine mis läinud ajalukku kui siiani kõige ohvriterohkemad põhjamaade lahingud. Padrunikastide asemel veab Jussi peatselt haavatuid kui ka laipu ning siit ka romaani nimi - Külmade küüdimees. Haarav sõjaromaan kus peategelane küll ei võta kordagi relva pihku, kuid kogu suurlahingute teave ning olustikukirjeldused tuuakse lugejani nii, et tekib tunne justkui oleks ise kogu vennatapusõja keerises kaasas olnud. Ja vennatapu sõda on õige öelda, sest Tuuri üsna šokeerivalt kirjutab soome valgete (lapualaiset muidugi eesotsas) hirmutegudest ning meelsusest kus halastuseta tapeti peale sõjavangide veel ka naisi ning lapsi ja kuuli võis saada tänaval lihtsalt selle eest, et mõne purjus omakaitsemehe arvates oli sul kommunisti nägu peas. Tuuri omas kvaliteedis, napp huumor ja napp keelekasutus, kuid rikas romaan.
No comments:
Post a Comment