Gringo Shaman

Gringo Shaman - Matthew Vincent 2010

Ron Wheelock, Kansase asukas, hoidis aastakümneid hinges soovi minna shamanismi õppima ja kaaslaste pilgetest hoolimata see tal ka õnnestus. Valge mees müüs maha oma maja ning suundus Amazonasesse, kus mitmed mainekad kohalikud ravitsejad talle õpetust jagasid. Elabki nüüd mees keset džunglit ning kasvatab maja taga puid, põõsaid ja taimi mille lehtedest ja tüvesäsist saab keeta trippimiseks vajalikke psühhotroopseid jooke ning mille vilju ja mahja võib kääritada ning alkoholina sisse trimbata. Korjab mees kokku viie erineva taime komponendid, keedab ja hautab segu jõeveega kaks päeva, kurnab ära ning pakub kõigile huvilistele, seekord siis käesoleva filmi lavastajale. Mulje jäigi selline, et hipiliku valge šamaani juures käivad huvilised trippimas, kuigi mees püüdis ka raviotstarvet ja teraapilisi imetegusid imejoogi pruukijatele külastustele külge pookida. 3,5/5

Rough night at Amazon.

B.P.R.D. : War on Frogs

Mike Mignola, John Arcudi, Karl Moline, Guy Davis, Peter Snejbjerg, Herb Trimpe, John Severin, Dave Stewart, Bjarne Hansen - B.P.R.D. : War on Frogs #1-4, Revival #8-9
Dark Horse2010

Iga tuntum BPRD liige, ehk Abe Sapien, Liz Sherman, Johann Krauss, kapten Daimio ja homunkulus Roger, oli tehtud ühe lühiloo keskseks kangelaseks. Tore, tore! Ainult, et lood ise andsid imetillukese kübeme üldstoorit ja suure hunniku igavust. Tundusid ikka kohe 100% filleritena, kuigi kenasti koos kaante vahel ja lahedate tegelastega.

Treme - 2. season

Treme - 2. season - Created by David Simon 2011

Sesooni teises või kolmandas osas tuleb jutuks artikkel mille negatiivne toon võib mõjutada New Orleans´i majandust, anda väikese tagasilöögi linnale mille jaoks iga sisse tulev dollar on teretulnud. See on pisike võti hooaja avamiseks, sest terve teine sesoon on ülesehituselt reklaamilaadne. Mitte nagu otse-näkku pesupulber, hügieenisidemed või SMS-laen televisiooni vahendusel, vaid tagasihoidlik ülevaade linnast mis läbi sümpaatiate pakub sulle võimalust linna elanike helgemale tulevikule kaasa elada. Teine hooaeg pakub veelgi rohkel kohalikku traditsiooni ja kultuuri, näitab peale indiaanlaste ka muid "klubisid", viib jutu mitmel korral vaid New Orleansile omaste söökide-jookideni ning puudu ei ole loomulikult ka muusika. Ühtpidi näidatakse linnale (ja osariigile) väga sügavalt iseloomulikke kombeid ja tooteid, kuid samas tutvustatakse sealset elu ka sotsiaalse kogumina mis avatud pidevalt uutele tuultele ja võimeline end muutma.

Viimane on nähtav valdavalt muusikale toetudes, seekord on traditsiooniline brass-jazz vaid väike osa linna heliderikkusest ning tooni annavad nii folk, cajun kui kantrimuusika. Samuti saab vaataja muusika loomise protsessis kaasas olla, mitmete lugude saamine on ekraanile toodud ning niinimetatud tundmatute rütmide sekka heitmise asemel juhendatakse vaikselt sinna sisse nii, et tunned end soojalt ja turvaliselt. Muusika on toodud vaatajale lähemale ja see mõjub. Isegi minusugune sealset saundi võõrastav tüüp hakkas paari lugu kaasa ümisema.

David Simon oleks justkui esimese sesooni järgselt kõikide vaatajate jutte ning arvamusi kuulda võtnud ning kirjutas teise hooaja sisse just need hetked mis sarja vaatajale meelepärasemaks võiksid muuta. Muidugi peab objektiivset hinnates ütlema, et tegelaskujud ise on juba tuttavad ning välja joonistunud ning selle arvele võib teise sesooni sujuvust samuti kirjutada, kuid põhipunktid nagu muusika kui loomeprotsessi esile toomine ning paikkonna kultuuri süvenenud demonstreerimine, aitasid kõvasti kaasa. Unustada muidugi ei tohi ka linnatasandi poliitikat mis nii otseselt kui vihjete abil on samuti senisest rohkem esil. Jään kolmandat ootama. 5/5

Muusika!

Lobsand Dorje - Waveforms

Lobsand Dorje - Waveforms
Kosmos Control Records 1994

1. Lobdor
2. Jah
3. Jah (Vibratsioon Mix)
4. Ephidrina
5. Jah (After 7 PM Experience)
6. Birds Waveforming

Lae alla - Download

Oli aeg kui Lobsand Dorje esines igal nädalavahetusel ning miks ei oleks nad ka pidanud - nende muusika sobis ju imehästi nii indieürituste kavva kui tantsupidudele DJ-mikside vahele. Bäbdiliikmed olid sümpaatsed muhedad tüübid ning selliste meestega oli koos mõnus pidusid orgunnida, neid esinema kutsuda. Ise ma üheksakümnendate keskel suurem Lobsand Dorje fän ei olnud, kuttidega puhusin meelsasti juttu, kuid muusika jäi kaugemaks ning eks üritustel kallutasin zahirirahvaga pigem nurga taga pudeleid kui õõtsutasin end lava ees. Nüüd aga on igati mõnus seda kassetti kuulata, mälestusi kerib ikka kusagilt sügavusest üles küll. Ekstra tänud lähevad Rada7 kasutajale Koit, kes rippis ja skännis ning nagu ikka - pretensioonide puhul eemaldan lingi.

Taoism Drunkard

Gui ma tian shi - Cheung-Yan Yuen 1984

Ma pole suurem subtiitrite tõlke üle viriseja. Kui film on mulle mõistetavalt inglise või soomekeelne, siis vahel ajab irvitama ilmselged alt loetavad tõlkeapsud, kuid valdavalt jätab see mind külmaks. Kantoni või mandariinikeelsete filmide puhul tuleb aga nagunii rahulduda selle tõlkega mis all on ning ega oska arvatagi, et võiks kuidagi parem või teistlaadi olla. Siinse filmi puhul oli aga täiesti arusaadav, et peale lolli HK-stiilis slapstick huumori oli väga suur osakaal ka verbaalsel naljategemisel, sõnamängudel ning koomilistel vihjetel, kuid subtiitrite tõlge ei näidanud seda mingist otsast välja, vaid kaldus mitu korda täiesti absurdi. Saad aru, et nüüd tehakse peent sõnanalja, kuid tiitrid seda esile ei too.

Muidu selline mõnus rumal komöödia mis juba esimesest hetkest näitab millega tegu, pakkudes roolijoodikut kes kihutab mööda templit ringi puust saapa sees ning robotit mis valvab aardekambrit, kontrollides oma metallkombitsatega kas sisenejal on tissid või mitte, sest vaid naised tohivad iidse reliikvia juurde pääseda. Ühesõnaga hüva janti kust ei puudu ka fantaasiarikkad võitlusstseenid ning imalad armastuslood. Lemmiktüüpi Joy Sales´i HK kino kus legendaarne Cheung-Yan Yuen veab kaksikrolli ( pluss lavastaja) ja loomulikult talle omase üle võlli aetud idiootsusena. 4/5

Cheung-Yan Yuen - big in Hong Kong.

The Revolt of Toys

Vzpoura hraček - Hermina Tyrlova, Frantisek Sadek 1947

Tsehhis oli nii kõva partisaniliikumine, et isegi nukud võitlesid natside vastu ja nagu siit lühifilmist näha - isegi edukalt. Kohalik Papa Carlo vestis puuhalust groteskse Hitleri välimusega nuku ning otse loomulikult oli gestaapo (või mõne muu relvaüksuse sturmbanscwennfuhrer, ei tea, kuigi olen kinnise FB kommuuni liige kus koos asjatundjad kes käisemärgi vilksatuse järgi ütleks mitte ainult kandja auastme ning väeliigi, vaid ka väeosa formeerimise ning laialisaatmise täpse kuupäeva) koheselt ukse taga märatsemas. Käsitöömeister lasi akna kaudu jalga ja jättis vaesed nukud fashisti meelevalda, kusjuures viimane tulistas vihas nii vineerist hobuseid, traadist koeri kui ka puust mänguimikut kel lutt suus. Puuloomad siiski ei olnud kah kehvad lelud, võtsid jõu ja nõu kokku ning tegid haakristimehele sellist säru, et fritsul lõi tagumikust sädemeid. Selline mõnus dokfilm partisaniliikumisest tsehhimaal. Nalja sai. 4/5

Heitlus elu ja surma peale.

Kylmien kyytimies

Antti Tuuri - Kylmien kyytimies
Otava 2007

Viimased kaks loetud Tuuri romaani rääkisid soome punaste tegevusest, käesolev ajalooline romaan viib aga valgete leeri. Ega peategelane, Taivaanraapijate romaanist tuttav Jussi Ketola, härrade eest vabatahtlikust sõtta lähe, vaid sunnitakse kodujaamas relva ähvardusel rongi peale ning koos oma hobuse ja reega. Peagi leiab Jussi end moonavoorist, reel kastid sõjavarustusega ning tee viib Tampere Kalevankannakselle kus mõne päeva pärast on algamas linna piiramine mis läinud ajalukku kui siiani kõige ohvriterohkemad põhjamaade lahingud. Padrunikastide asemel veab Jussi peatselt haavatuid kui ka laipu ning siit ka romaani nimi - Külmade küüdimees. Haarav sõjaromaan kus peategelane küll ei võta kordagi relva pihku, kuid kogu suurlahingute teave ning olustikukirjeldused tuuakse lugejani nii, et tekib tunne justkui oleks ise kogu vennatapusõja keerises kaasas olnud. Ja vennatapu sõda on õige öelda, sest Tuuri üsna šokeerivalt kirjutab soome valgete (lapualaiset muidugi eesotsas) hirmutegudest ning meelsusest kus halastuseta tapeti peale sõjavangide veel ka naisi ning lapsi ja kuuli võis saada tänaval lihtsalt selle eest, et mõne purjus omakaitsemehe arvates oli sul kommunisti nägu peas. Tuuri omas kvaliteedis, napp huumor ja napp keelekasutus, kuid rikas romaan.

T-Shirt Stories

T-Shirt Stories - Dimitri Pailhe, Julien Potart 2011

Kell kaks öösel otsustasin käesolevat dokki vaadata, no mis see tund aega siis ikka eks. Magama aga jäin alles poole kuue ajal, sest dokumentaal lükkas pea paksult ideid täis ja ega siis unele enam ruumi jagunud. Vaatasin maailmas tehtud särke ja mõtlesin, et peaks peatselt mõned uued Trash Can Dance T-särgid turule tooma ja et millised ja kuidas trükitud ja millist materjali, mis värvi särki, mis värvi pilte ja mis värvi tekste. Und ei tulnud, ei tulnud, mõtteid jagus ja jagus. Kui dokis minu ideed ei näidatud, siis ju vähemalt mingi võimalus, et see on originaalne. Kuigi jah, ega originaalne pole nagunii enam miski ja ühe perifeerias elava hobi-printija ideed seda vähem.

Dokk oli huvitav ja meelelahutuslik t'änu sellele, et T-särgi teemat ei võetud nii tõsiselt, vaid see käis keskmeks nii ligadi-logadi. Mõni lõik oli rohkem, mõni vähem T-shirt´idega seotud. Näitas veidrikke kes kollektsionerivad mõnda tüüpi särke, undergroundtrendikaid ja moemajade toodangut, tutvustas tükike ajalugu, demonstreeris kultussärke mis E-Bay´s hullu pappi maksavad kui ka särke mida vaid päev kantakse, et homme tuliuus selga tõmmata. Tunni sisse mahtus paarkümmend erinevat isikut rääkima oma T-särkidega seotud hobidest ja elujuhtumitest. Selline mõnus trivia tüüpi virr-varr. Igav hakkas vaid minutiks kui jutt jäi liiga kauaks immigratsioonile pidama. 4,5/5

Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus

Indrek Hargla - Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus
Varrak 2011

Lugesin minagi Hargla suursarja esimese raamatu läbi ning jäin rahule. Masoonide teema sissetoomine oli muidugi natuke tobe ja liiga popilik lüke, et romaani lõpusaladuste paljastamisest täit rahuldust tunda, kuid keskaegse Tallinna elu-olu kirjeldused ning kirjaniku põnevad tutvustused sajanditetagusest linnaarhitektuurist, jätsid lõpptulemusena raamatust ikka väga hea mulje. Alul häiris natuke veel ka liigne apteeginapsu võtmine, sest seda imejooki tarvitati vist suisa igal leheküljel, kuid kui autor mulle isiklikult väitis, et napsu ei ole kunagi liiga palju ja valas selle tõestuseks klaasi taaskord maitsvat Southern Comfort´it täis, tuli head jooki nautides nõustuda. Ajaloolise raamatuna väga põnev, krimiloona veidike vähem.

Siiani ainuke teadaolev tundmatu keskaegse kunstniku poolt maalitud portree apteeker Melchiorist. Foto Tallinna linnaarhiivist, maal Hollandis erakogus.

Skinning

Sisanje - Stevan Filipovic 2010

Rada7 foorumis väitis üks filmispetsialist, et Skinned on samavõrra hea kui Rossia 88 ja teine, et Rossia 88 on ikka parem, kuid Skinned täiendab seda ning neid võiks täitsa koos vaadata. Minu tagasihoidliku arvamuse järgi oli Skinned ikka kordi halvem ja siin toetub see arvamus paljuski klišeedele. Rossia 88 võis kõigi klišeedega (peale selle linalugu hävitava suure viimase) vabalt mängida, sest stiilina kasutatud mockumentary distantseeris lavastaja enese rumalustest, pannes need kaamera ette jäänute isiklike lolluste kontole. Skinned aga toob need koheselt ja otse esile, alustades mitteterviklikust perest pärit noorega kes loeb mein kampfi, näitates skinnikamba prille kandvat taibut kes tegeleb grupi netiväljundi juhendamisega ja lõpetades sellega, et peategelane armub kambajuhi girlfriendi. Normaalse inimese peaks need kaks all olevat screeni põhimõtteliselt skinnifilmi puhul kohe igavusest haigutama panema.

Kogu see skinniks hakkamine oli üks suur jura ning ma ei neela hetkekski alla juttu tavalisest teismelisest kes natuke sirvib natsikirjandust, ronib mahajäetud urgu kus emakaru lahkumise ajal elavad skinheadid, joob kiilakatega paar õlut (just nimelt paar õlut, sest nagu näha, jõid seitse-kaheksa serbia skinheadi end kastist õllest ripakile), tantsib laua peal karjudes: "Milošević, Milošević!" ja on järgmisel päeval kogu Serbia kõige kõvem nats valmis.

See kuradi rahvuslaseks muutumise teema oleks võinud üldse ekraanile mitte pääseda, sest see jutt mis lavastajal peas keerles, selgus alles filmi viimase veerandtunni jooksul. Tark mees oleks oma edastatavast sõnumist ühe tõsise mõtlemapaneva filmi vorpinud, Stevan Filipovic aga libistas end mugavalt piinlikel kordamistel ja tegi prääksatuseks suu lahti alles siis kui sõnum sitakuhja alt enam välja paista ei tahtnud. Rikkus oma võimaluse ühesõnaga. Ja maailma inetuma postri auhinna võib ta ka koju viia. 1,5/5

Slaavi natsid.

Metallist - Frankenstein

Metallist - Frankenstein
Metallist 1985

01 - Arrow and the Song (4:26)
02 - Kahehäälsus (2:33)
03 - Frankenstein (3:12)
04 - Kõiksuse Harmoonia (3:50)
05 - Põlev Mees (3:37)
06 - Eagle (4:30)
07 - Aeg (3:35)
08 - Püüd (3:31)
09 - Hope Land (4:50)

Lae alla - Download

Tuli meelde, et mul oli noorena Metallisti ”Back Page News” kassett ning püüdsin väikest netiuuringut teha, et kust kohast seda taas saada võiks. Komistasin aga hoopis eesti juuksehevi lipulaeva varasema lindistuse otsa ühes Venemaa foorumis kus link madala bitrate´iga mp3-deni mis kellegi Uurali või Volgogradi hevipea poolt netti üles riputatud. Mõtlesin siis teiegagi jagada seda pisukest tükikest kodumaisest hard rockist mis pea 30 aastat tagasi linti võetud. Pretensioonide puhul eemaldan lingi.