Kui PÖFF´i filmivaliku selekteerijail oli vaja Korea-USA koostöö nišhi täita, oleksid nad võinud keskpärase Never Forever´i asemel hoopis selle armsa filmiloo eesti vaatajateni tuua. Festivalipubliku hulgas oleks käesolev teos kindlasti enam furoori tekitanud ja mõtlemisainet pakkunud kui keskealistele suunatud viljatusprobleeme pealiskaudselt puudutav "Ei iial igavesti". Fotograafist lavastaja So Yong Kim´i debüüt sai Sundance´il ja mitmetel teistel väikefilmile suunatud festivalidel suure menu osaliseks, kindlasti oleks sama Tallinnas kordunud.In Between Days oli lähedane, aus ja loomulik ning sellele kõigele lisaks veel ka visuaalselt ilus.Noortefilm ilma liigse magususe ja nunnutamiseta, samas aga õnneks ka karmidesse toonidesse mitte astuv. Väga naturaalne ja vahetu, liigseid sõnu ei öelda ja tundeid üle ei paisutata, asmaarmastus nagu ta on, pigem kõrvalt piilumine kui vastu liibumine. Kui lisade hulgas oleval režissööri kommentaaris tuuakse esile korea immigrantide elu kujutav liin, töötas film minu arust universaalselt ega jäänud vaid ühe rahvuse looks. Noored ja nende mured-rõõmud on sarnased igal pool, mitte vaid talviselt kaunis Toronto magalarajoonis. Lavastaja So Yong Kim´i ja stsenaristi Bradley Rust Gray intervjuust selgub huvitavaid fakte mitte vaid filmi telgitaguste, vaid ka amatöörnäitlejate kohta - info mis tegelased veelgi sümpaatseimaks muutis. Hea südamlik noortefilm. 4/5
Noor üksik neiu kardab kaotada ainsat sõpra.
No comments:
Post a Comment