Crazy Music - The 5,000 Fingers of Dr. T. - Roy Rowland 1953Film tundus screenide põhjal vaatamiseks piisavalt veider ja freaky. Kahe silma vahele olin aga jätnud tõsiasja, et tegu on lastemuusikaliga ning kogu piltidelt nähtud pillerkaar on vaid teatrilavastuse laadne papist taust halvimas mõttes. Saksa klassiku Das Cabinet des Dr. Caligari laadsed ekspressionistlikud dekoratsioonid mis mind seda filmi vaatama ahvatlesid olid siinses lastekas täiesti sobimatud tänu oma steriilsusele, värvikirevusele ja gigantsusele. See tume ja ohtlik maailm mille Robert Wiene lõi oma vildakate papist majadega töötas imehästi, Hollywood´i kujunduslik kloon aga jättis võlts fantaasia ja oskamatu plagiaadi tühja tunde.
Ja siis nad veel laulsid ja tantsisid, mina aga ootasin musta huumorit ja bizarre perversusi. Forbidden Zone´i laadse naudingu asemel tulid hoopis meelde kõik need lastelavastused koos Martin Nurmega, Lumekuningannast ja Vinskist kuni Vanaemani õunapuu otsas, painajad mida igal koolivaheajal lõppematult käiati. Ei meeldinud mulle need eesti teleteatritükid ega meeldinud ka jänkide suurejooneline muusikal. Eriti aga ei meeldi mulle filmid kus fantaasiamaailmu unes nähakse. 1/5
Dr. Caligari ja Dr. T.
2 comments:
Mida sa ajad, need telelavastused olid igal koolivaheajal kirsid koogi peal. Kõige vägevam oli "Kuidas kuningas kuu peale kippus" Volkonski muusikaga, mis meenutas kangesti Black Sabbathit, ja mis mulle juba tatikana tohutult meeldis.
Nurm oli ka lahe, kuigi kippus alati mingit ninatarka poissi mängima. Üllatus oli suur,kui selgus et päriselus on ta hoopis teistsugune.
Lauri
"Kuidas kuningas kuu peale kippus" oli cool ja Vinski tegelikult ka aga ma olin ikka noorena rohkem multikatele orienteerunud laps. : )
Martin Nurm, high five!
Post a Comment