Aastaid vangis istunud mees naaseb ema haigusest kuuldes kodukülla. Peagi selgub aga, et ema pole üldsegi surmatõvest puudutatud vaid mängib eneselegi teadmata pisikest rolli külavanema ja kohalike poolt seatud lõksus. Enne vangi sattumist jäi pätikommetega perepoeg nimelt külameestele märkimisväärseid summasid võlgu ja kogu ema haigestumise etendus mängitakse ette vaid mehe kohalemeelitamiseks ning maksmapanemiseks. Užbekkidel nagu ikka, peagi hakkab veri soontes keema, rusikad sügelema ja noaterad välkuma. Viimati nähtud kesk-aasia film oli kasahhimaa Shiza ja see meeldis mulle väga. Usbekistani panus maailmakino varasalve seekord nii tugevaid emotsioone esile ei kutsunud vaid jäi minu jaoks väheke võõraks. Polnud justkui ei draama ega ka koomiline, ei kauneid looduskaadreid ega räpaseid kišlakke vaid üks üpriski tavaline vaikselt väheke sinka-vonka looklev stoorike. Meeldis koht kui peategelane koos kohaliku miilitsaülemaga kino projektoriruumis viina viskas ja samal ajal mängis ekraanil mingi pleekinud värvidega India märulifilm. Muidu aga selline keskmine hea kino. 2,5/5
Pätist isa ja sohilapsest poeg. Kohe saadetakse laps viina järele.
No comments:
Post a Comment