Kui eelmine minu poolt vaadatud hispaania film Vacas oli insesti siis "Bolsheviku nõrkus" on pedofiilia maiguga. Kolmekümneaastase ärimehe ja neljateistkünmese plikatirtsu armastuselugu muidugi hästi lõppeda ei saa ja sellest annab vihje juba filmialgus. Ärimees Pablo tutvustab end nimelt naljapärast tüdrukule bolshevikuna, kuid selline asi ei saa kuidagi jääda jumala poolt märkamata. Kommunistid, vabamüürlased, sodomiidid ja jehoovatunnistajad langevad kiiresti kõigevägevama viha alla ja lõpetavad oma elupäevad piinarikkalt, jäädes ka peale surma tühja kestana maa ja taeva vahele laperdama. Paradiisiväravad jäävad kurjuseteenrite ees igaveseks suletuks. Nii läheb Pablol aga ka Arnold Rüütlil, Toomas Hendrik Ilvesel ja masoonivuntsil Siim Kallasel. Saatanasulaseks olemisel on ränk hind.Filmi etteaimatavalt tume lõpp pole ainus masendav hoovus. Terve stoori keerab vaikselt jälestustunnet kõigi tegelaste vastu üles. Pisisulilike kalduvustega ärimees (kes näeb välja nagu hispaania Robbie Williams) ega noorusnaiivne tüdrukuke ei leia minu silmis heakskiitu, kuigi nende armumisest tekkinud püüdlus muutuda paremaks peaks lunastuse tooma. Filmi suureks plussiks ongi kõigile tegelastele jagatav karm saatus, mingit sentimentaalset allahindlust kellegisuhtes ei tehta. Jumala karistav mõõk tabab nii valetajaid, eputajaid, pedofiile kui ka uhkeid. Kuigi 16 aastase María Valverde filmidebüüt oli hea ei ole tegemist siiski suurte hispaania kinokunsti teoste kampa sobiva linalooga. Selline tavaline draama ja põneviku segu, mida hispaanias aastas mitmeid toodetakse. 2/5
María Valverde - kas tuleviku staar ?
No comments:
Post a Comment