Viimane kord Helsingis käis soomlasest sõber peale, et ma talt selle filmi vaadata laenaksin. Suure mangumise peale andsin periksi ja tassisin paarikümnekilose DVD turjal Tallinnasse. Ei jõudnud teist veel kotistki välja võtta kui ETV mu dvdmängijast juba ettejõudis ja loo oma teisipäevaõhtusesse programmi suras. Alustasin vaatamist eelarvamusega nagu oleks tegu pedefilmiga. Ei tea kust ma sellise infokillu külgehaakind olin, arvatavasti seostuvad internaatkoolid automaatselt homoseksualismiga. Vähemalt Briti poistekoolid on kõik olnud pederastia kasvulevad, ütles üks eesti tõeline filmikriitik aastaid tagasi. Isegi kui peategelane köögiplika Marjaga juba linadevahel Savo kombeid õppis, ootasin ma mingit gay teema algust toanaabriga. Sõber Pierre Tanguy oli muidugi pede mis pede, kahjuks Eriku hellitused ta suhtes jäid vaid poisteliku müramise tasemele.Ennustasin ette , et satun peatselt taas aasia koolivägivalla filmile, kuid teema vupsas üllatuslikult välja hoopis nordik filmist. Pursuipoegade koolivägivald oli tegelikult vägagi tüüpiline, midagi erilist ja shokeerivat selles ei leidunud. Aadlikupojad käitusid oma seisusele vastavalt ja pole matsi asi vastu mögiseda. Erik oma noorusrumaluses seda muidugi ei taibanud, kuid küll õpib selleilma vägevate ees hiljem küürutama ja huntideseas samamoodi ulguma. Poliitiliselt üliaktiivne kirjanik Jan Guillou on loonud müüdi justkui põhineks filmistsenaariumi aluseks olnud raamat tõestisündinud lool tema enda noorusest internaatkoolis ja kasutades oskuslikult teistest romaanidest tuttavat minategelast Erik Ponti kui iseenda sünonüümi. Eks igaüks taha end näidata positiivsemast küljest ja filmilavastus aitab sellele veel tublisti kaasa. Hollywoodlik lõpp, aus võit kurjuse üle, ei vähenda tegelikult filmi väärtust hea korraliku draamana. Kuigi rootsi on olnud üks filmimaailma piiride ja tabude kompija töötab ka turvaline koguperekino täitsa tugevate tuuridega. 3/5
Love is in the air !
No comments:
Post a Comment