Keegi mainis seda dokumentaalfilmi arvustades, et midagi uut ei pakuta, kõike filmis kuuldavat nähtavat on meedia juba üksipulgi arutanud ja demonstreerinud. Võib-olla tõesti välisriikides, kuid minu arust pole eesti ajakirjandus pikemalt peatunud Guantanamo Bay piinamismeetodite arendamisel, Abu Ghraib´i vanglale kohandamisel, kindralmajor Geoffrey D. Miller´i karjääriintriigidel ega uuttüüpi palga-armee combatüksuste, kellele rules of engagement midagi ei tähenda, kasutamisest okupeeritud territooriumil. Ei olnud mina varem kuulnud kuni 50% ulatuses palgatud tsiviilisikutest koosnevast vangivalvuritest ja ülekuulajatest nii Gitmos, Abu Ghraib´is kui teistes vanglates Afganistaanis ja Iraagis. Tegemist pole mingisuguse Halliburton tüüpi hooldusteenuse, vaid US troops´idest odavama Ida-Euroopa kõrilõikajate ekspordiga Iraagi sõjatandrile. Minu jaoks oli dokis palju uut, informatiivset ja huvitavat. Kõige enam aga meeldis lavastajate sõnum filmi lõpus, kus nad mainisid ära, et seekord kangelasi ei näidatud. Kõik inimesed kes kaamerasse olid nõus intervjuud andma ja vangide väärkohtlemist paljastama, ei olnud seda ametlikult teinud. Ükski sõjaväelane ei soovi väljateenitud pensionist ilmajääda, astudes terve military -industrial complex´i vastu avalikult välja. Ka rootsi noormehe kohta kes Guantanamost vabastatuna filmitegijaid aitas, esitati küsimus, kuidas ta ikkagi üldse Gitmo´sse sattus. Kas tõesti nabiti Afganistaanist pelga turistina kinni ja veeti vangistusse. Minu poolest istugu need islami võitlejad vangis edasi, kuid andke neile POW staatus ja mõistke õiglast kohut. Hea dokumentaalfilm, loodan, et ETV ostab selle rootslastelt peatselt sisse. Tasub näitamist ja vaatamist. 4,5/5
Tasuta reis Kuubale - iga eesti vasakpoolse hipinoore unistus.
No comments:
Post a Comment