Dnevnoy dozor - Timur Bekmambetov 2006
Umbes viiskümmend mitutid oli film kestnud, kui näppisin display nuppu ja avastasin oma suureks rõõmuks, et lõpuni on jäänud veel peaaegu poolteist tundi lahedat ajaviidet. Muidugi pole tegu mingi cinemaatilise meistriteosega, aga entertainment filmina tubli kümme punkti kümnest. Esimesest osast minu arust isegi parem või pigem täiendavam. Eraldi filmina on raske ilma Nochnoy Dozori nägemata igast tegevus liinist aru saada, eriti viiest lõpuminutist.
Tegelaste galerii.
Ütlen siis kõigepealt ära, et mulle üldiselt film väga MEELDIS. Mõnusad olid põhikuri, hyper-cool Zavulon ja traditsioonilise vene muinasjutu kaunitari välimusega armastusväärne blondiin Svetlana. Ja nüüd hakkan siis virisema möödalaskmiste kallal. Tegevus oli liiga hüplik, kohati liiga kiire ja siis taas venitamine mingi mõtetu teemaga. Sisaldas russide ülepingutatud nõukogudelikkuse ja venepärasuse nahaalselt pugejalik demonstreerimine lääne publiku jaoks. Vaja pakkuda just sellist pilti Venemaast, nagu välismaa on harjunud nägema. Selline läki-läki karvamüts, matroškad ja vodkapudel, mis russidel endilgi vist on "hea vene aja" sümboliteks. Kes karvamütsi ei kandnud, käisid liiga üle stiliseeritud ebamugavates kirevates hilpudes, sõitsid vägevate masinatega ja jõid, odava kino stiilis reklaamitud, "Starõi Melnik" õlut. Eriti see ristiga ranits jäi silma kriipima muidu stiilse pliksi seljas. Stsenaariumi loogikavigu oli mitmeid, kuid ega siis fantasy filmis,vastupidiselt ajaloo või draamale, saa sellel teemal eriti pahandada. Nõrgaks pidasin ka autode tagaajamise ja nn. maanteevõitluse kohta. Mad Max 2 tehti see ilma digita ja Matrix 2 ainult digiga, nii hästi ära, et mõlema segamine ning üldse teha prooviminegi tundub omapärasuseta nõrk. Oli veel mingi mõtetu Papagoi nimeline tegelane, kelle kogu eksistents filmis tundus arusaamatu. Jään põnevusega järge ootama, juttude järgi saaks neid tegelikult vorpida enamgi kui üks. 6/10Zavuloni girlfriendi Alisa nägemine tekitas püksis naljaka tunde.
1 comment:
See kirstukujuline seljakott ongi üks suur maitsevääratus... samas peaaegu et kohustuslik wannabe gootikutele... nägin Saksas, kuidas need läksid nagu soojad saiad nende esimest-korda-festivalil tüdrukute seas. Ükski endast lugupidav goth sellist nilbust ei kanna!
Teine film oli esimesest parem jah! Kohe kõvasti!!!
Kui üles leian, siis panen siia ka lingi paljast Alissast... õigemini sellest vene diskotädist.
Post a Comment