The New World - Terrence Malick 2005Kerge liialdusega võib öelda, et tegemist on filmiga kus pool ajast mängitakse ja kõnnitakse heinamaal. Kohe kui jalutuskäigud niidul Colin Farrelli seltsis lõppevad, ilmub lagedale ameerika psycho Christian Bale ja kõik kordub taas. Vahepeal ei toimu midagi ja lõpus jalutatakse parimate Jane Austeni ajastufilmide stiilis mööda Inglismaa mõisapargi hoolitsetud muru.
Mõtlesin enne vaatama hakkamist, et vanameister Terrence Malick on valmis saanud vabandava filmiga, kus põliselanike massimõrvamistele andestust anutakse. Malick oleks olnud igati sobilik mees just sellist jänkide südametunnistusesele suruvat suurteost tegema. Tegelikkuses ta isegi varjab kaamerasilma eest seda fakti. Näidatakse indiaanlaste surma ainult mees-mehe vastu kokkupõrkes. Kui piisavalt kosunud britid indiaanlasi välja tõrjuma hakkavad, näeme vaid paari põlevat onni ja täies elujõus punanahku lahkumas. Algus meenutas kangesti ta varasemat Thin Red Line´i oma poeetilisuses ja kaameratöös. Sarnaselt patsifistlikud ja sügavmõttelised olid ka kaadritagused lausekatked, mis kumisesid herr Colini peas. Mingist hetkest muutus kõik nii sisutühjaks rabelemiseks ( loe: naistele mõeldud armastusdraamaks ), isegi hääled peas kõlasid justkui õõvastavad Madonna tekstid 80-ndatest. Pocahontase elu ja armastus tundub Uues Maailmas tähtsam olevat, kui tervete idaranniku hõimude häving.
Suures plaanis mulle film ei meeldinud, aga leidsin kolm nauditavat hetke. Esiteks suurepärane Christopher Plummer, kes näeb vanana välja nagu Max Von Sydow. Teiseks oli hästi kujutatud indiaanlaste elu-olu ja nende esmakontakt valge inimesega. Lõpetuseks olid ka uusasunike esimese ameerika talve vastuolud, nälgimine ja minnalaskmis meeleolu realistlikult kujutatud. Just need noored poisid kes rääkisid kannibalismist ja nurusid kapten Smithilt, et see neid Inglismaale tagasi viiks. Ma väga oleksin tahtnud rohkem ajalugu ja vähem love stoorit. 5/10
"Ärge segage kapten Smithi! Ta on niidul jalutamisest väsinud."
No comments:
Post a Comment