Vaatasin ära esimesed kolm Depeche Mode albumite uus reliisiga kaasaskäivat bonus DVD-d. Igal neist albumi mix, singlite B-poole lood valikuliselt ja dok.film albumi valmimise meenutustega. Muusikapalad on erilihvitud kvaliteediga, isegi DTS käib kohati läbi, muidu aga tavaline tuttav Depeche. Heli kvaliteedist annab märku dvd maht: 30 minutiline dokumentaal paari subbi reaga + music on kokku üle 7 Gb Music For The Masses´e ja Speak And Spell´i koha peal. Violator on ainukesena DVD-5. 
Dokumentaalid olid minu jaoks selline nostalgia laks. Peale Alan Wilderi lahkumist bändist pole ma üldse DM-i vastu huvi enam tundnud.( Tänu tasuta piletile sai Saku Suurhalli livel siiski käidud - jama oli ) Sellepärast tegigi seest soojaks, kui Dave arvas, et nad ei osanud omal ajal ikka Alani stuudiomaagiat vääriliselt hinnata. Ja Rose Bowl Pasadena meenutamine tõi pohmelliga ülekeeva emotsionaalsuse harjal mulle isegi pisara silma. Kui ilus kõik kunagi oli, aga nüüd mingi ... ilma Alanita.Iga fänni riiulis on need bonus dvd editionid olemas nagunii, aga tasub ka vaiksemal huvilisel läbi vaadata. Kasvõi, et näha kui vene platnoi nägu Vince Clark tänapäeval välja näeb. He He !!!
Alkohoolik, narkomaan ja hoor !
No comments:
Post a Comment