Storytelling - Todd Solondz 2001Harjumatu oli üle hulga aja televisiooni vahendusel filmi vaadata. Näpp käis dvd puldil ikka oma kolm korda PAUSE nupu peal. See Todd Solondzi film oli mulle täesti tundmatu, arvasin, et peale Happinessi tuligi kohe Palindroomid. Alustasin seekord valgelt lehelt, isegi saatekavast ei lugenud filmi kohta ridagi. Keetsin suure õllekannu täie piimaga kohvi, pugesin teki sisse ja keerasin heli vaiksemaks ,kuna Kati oli kõrvaldiivanil juba magama jäänud. Üks viimaste nädalate parimaid fimielamusi algas meeldivalt ja paljutõotavalt.
Storytelling oli super-hea ja kuidas saabki olla halb, kui maailma parim naljamees Conan O'Brien seal väikese cameo rolli tegi. Eriti heades osades olid muidugi ka Paul Giamatti ja John Goodman. Esimene neist nohikust luuserina, nagu ikka ( American Splendor, Sideways ) ja teine autoritaarse juudi perekonnapeana. Juudi teemat oli vaikse huumoriga kujutatud, kuid rassismi teema ruulis oma jõulisuse ja kahepalgelise poliitilise korrektsuse naeruvääristamisega täiesti. Muidugi ka kerge homo- , invaliidi- ja pagulasteema, ning teisedki Ameerika ühiskonna "valupunktid". Film oli jagatud kahte ossa, millest esimese kolmandiku võttis "Fiction" ja teised kaks "Non-fiction". Tegelikkuse muutumine väljamõeldiseks, piir tõe ja jutu vahel, ning jutu edasi andmine omakorda kõike peapeale põõrates olid läbivad teemad. Todd andis minule jutu hästi edasi, good storytelling !7/10
Conan O'Brien - The Man !!!
4 comments:
Sa kavatsed Todd Solondzi uut filmi (Life During Wartime) ka vaadata või mis? Tegu siis Happinessi järjega.
Ikka kavatsen. Ma sellele mõeldes vaatasin nädal tagasi ta ühe varasema, Fear, Anxiety & Depression´i ära. Aga jama oli.
Life During Wartime oli üle keskmise, kuid ei mina tea, miks on vaja film üleni seepiaks teha. Näeb välja nagu kamatahvel.
Eks uurime kui DVD silmapiirile ilmub. Esialgu ei ole veel näinud.
Post a Comment