Kaks endist lahutamatut sõpra omavahel enam eriti ei suhtle. Stoffest on saanud parandamatu narkomaan aga aegajalt rohelist popsutav Kenta kasvatab koos esimesest osast tuttava Evaga oma poega. Kenta ema on oma elukaaslast pussitanud, poeg peab kuriteo järelt korteris verd pühkima ja hiljem minnakse mammale vanglasse vastu. Üldiselt tundub Kennethi elu enam-vähem rööpas olevat ja ta isegi igati laheda vuntsina. Hoopis huvitavam on aga Stoffe ja ta sõprade uimastitite pruukimine ja Stockholmi kuritegelik öine maailm. Mu lemmiknarkar filmist, Jerka, on näiteks selline kutt kes tuttavatele nalja pärast pikki lõugu virutab,samas aga hiljem üledoosi tõttu haiglasse sattununa, nii nunnult teki all moraaliloengute peale nõusolevalt pead noogutab. Lubab joomise ja dope maha jätta, kuid kaks nädalat hiljem on mees süstla tõttu surnud. Võtete ajal paneb lõpliku overdose ära ka üks peategelastest - Gustav 'Stoffe' Svensson. Paljude ta tuttavate narkarite ja prostituutide jutu järgi saab küllaltki hea pildi Stockholmist seitsmekümnendatel üle kainud heroiini lainest, pikk laipade rodu taga. Õnneks ei olnud mingit erilist sotsiaalset hala. Kurdeti küll, et rikkurite võsukesed herokat ei pane aga moraalitsemiseks filmis ei kiskunud kellegi jutt. Huvitav vaatepilt oli alkohoolikute ja narkomaanide kiirabihaigla, kus suvalised madratsid kivipõrandal, nii palatites kui koridorides. Värisevad ja pulstunud, just elule tagasitoodud inimvared aga vaatavad neilt tänulike pilkudega kaamerasse. Üllatusena tuli nõukogude aja eestlaste ja white-trash rootslaste sarnane riietus, tapeedid ja kodumööbel 1978. aastal. Mis seal oli vaeste tarbaesemed, olid siinpool Läänemerd muidugi hoopis vastupidise elukvaliteedi näitajad. Taas ärritas doki kohatine dramatiseeritus, kuid tegemist oli siiski informatiivsema looga Rootsi elust, kui 1967. aasta esmatutvus hüljatutetega. 8/10
Gustav 'Stoffe' Svensson : 15 veebruar 1950 - 22 märts 1978.
No comments:
Post a Comment