Blue Swallow

Cheong yeon - Jong-chan Yun 2005

Alar Sikk pole kunagi minu jaoks kangelane olnud ja ta mäkketõus ei innustanud mind kuidagi paremaks ja edasipüüdvamaks inimeseks muutumisel. Täitsa õige, et sai kõverkaelast jänki ja siioni perselakkujalt vaid raamatu kingiks aga mitte riiklikut preemiat. Sama tunne oli ka Blue Swallowit vaadates. Korea esimene naispiloot, võitis paar lennuvõistlust ja oli samasugune "innustav eeskuju" korea noortele 30-ndate alguses. Tunni ajaga sai selgeks et vaatan ilustatud elulugu vaprast naisest, ta sõpradest ja armastatust. Nii lihvitud ja särav oli tänu digigraafikale pilt, et suisa süda hakkas läikima selle ninnu-nännu peale.
Ja siis ootamatult...atentaat...vanglakoledused...piinamine, veri ja sitt. Täiesti tugeva löögiga ärkas film järsku ellu. Alar Sikk muutus Tiit Madissoniks ja lahti hakkas hargnema Jaapani imperialistide vastane Korea vastupanuliikumise teema. Ilus armastuslugu langes hetkega põrmu, jättes endast maha murtud ja muserdatud südamed. Jaapani armee haaras järjest rohkem võimu erasektorites ja saabuva sõja hõngu oli juba sõõrmeis tunda. Film oli lõpuni välja ilustatud elulugu Park Kyeong-Won lendurikarjäärist ja arvatavasti kohati vägagi kauge tõsiasjadest aga see ei muutnud asja halvemaks. Mulle meeldis. 7/10

Enne LSD-d lennati teistmoodi.