Tunnine õppefilm kuidas alustada bänditegemist, korjata tuntust ning hiljem orienteeruda maailmas kus iga mänedžer ning plaadifirmas töötav ametnik sind koorida püüab. Peensustesse ei laskutud, pigem oli selline vaba mikrofoni värk kus erinevate metalbändide liikmed said naljaga pooleks öelda mis neil hetkel mõtteis oli. Produtsendid, ajakirjanikud ning plaadifirmae bossid olid oma jutuga konkreetsemad, näpunäiteid jagati küll ja leiab mida kõrva taha panna, sest kuigi filmi valmimisest on möödas 20 aastat, jäävad perustõed ikka ja alati samadeks.
Kõrva hakkas soovitus teha demokassette (tänapäeval siis demoplaate) kaks või isegi kolmtuhat tükki ja jagada neid kõigile tasuta. Kogus tundus ikka hiigelsuur, aga samas muidugi räägiti ka klubikonsadest kus käis korraga paartuhat inimest bände kuulamas. Eesti mõistes tasuks siis teha paar-kolmsada demoplaati (tean ise, hind termotrükiga, mustvalge vaheleega ning kileümbrikus orienteeruvalt 125 eurot) ja neid kontserditel ning tänaval pihku pista. Töötab paremini kui visata mingi suva YouTube´i videoni viiv link Rada7 foorumisse ning siis oodata, et selle peale kohe kõik rõõmurattaid visama hakkavad. Tasuta reklaamplaat on aga ootamatu kingitus mis juba saaja positiivselt eelhäälestab. Mainiks lõpetuseks veel ära, et televisiooni jaoks tehtud dokkfilmis oli shit ja fuck sõnad tsensori pärast piiksuga käetud, kuid stereohelina tuli ropp sõna ühest kõrvaklapist ning seda summutama pidav heli teisest mis tundus mulle veidrama. Ei olnud varem sellise asja peale sattunud. 3,5/5
Scott Ian´il oli räpiperiood peal, mees nägi välja nagu retro-adidase modell.
No comments:
Post a Comment