Sint - Saint

Sint - Dick Maas 2010

Saint Nicholas käis 700 aastat tagasi oma käsilastega ringi ja terroriseeris kohalikke elanikke, kes jätsid ta jaoks uste taha kinke, et mitte pühaku viha tunda saada. Lõpuks aga viskas talunikel üle, raiusid paar abilist maha ja põletasid pühaku koos ülejäänud kaaskonnaga ära. Iga 23 aasta tagant aga ilmub St. Nick oma surmapäeval taas, et kättemaksuks lapsi veristada, ega ütle ära ka ebameeldivate või segavate täiskasvanute lõikumisest. Viks noormees koos kunagi pühaku rünnaku üle elanud paranoilise mendiga, asuvad kurjamit peatama.

Hollandi blockbuster-õudukas järgis üsna samm-sammu haaval sarnaseid hollywoodi noorteslashereid ning tänu sellele jäi õige õudukasõbra jaoks lahjaks kraamiks. Näpuotsaga oli nalja ja goret, kuid romantikaprobleeme ning "usun-ei-usu-jõuluvabnasse" jahumist oli kordades rohkem. Holland tegevuspaigana ju muidugi natuke lisas seda eksootikat siia tavalisse noortefilmi, kuid pika ootuse järgselt ei täitnud film isegi pooli eeldusi. Jõuluõhtu kogupere kergeks ajaviiteks peaks aga sobima küll. 2,5/5

Püha Nikolaus´i total makeover.

The Human Centipede II (Full Sequence)

The Human Centipede II (Full Sequence) - Tom Six 2011

Nohikust parklavaht vaatab järjest ja järjest Tom Six´i The Human Centipede´t ning ihaleb albumi taga kus filmis nähtud näitlejataride pildid ning joonised operatsioonist. Peas küpseb idee ning peagi asub mees röövima öises parklas oma auto järgi läinud inimesi, topib nad furgoni ja veab tühjalt seisnud laohoonesse. Kui teda innustanud linaloos oli kolm ohvrit ning kirurgiaprofessor, siis nüüd on kokku kogutud kümmekond mees ja naist ning operatsiooni peab läbi viima vaene valvur ise, kasutades narkoosi asemel teadvusetuks löömist ning kirurgiriistasid asendavad köögisahtlist pihku sattunud noad ja konserviavajad, tööriistakastist võetud haamer, saag, klambripüstol ja teibirull.

Kui esimene film oli veel selline väljapeetud õudukas kus kogu pinevus asetati lõpptulemuse demonstreerimisele, siis jätkuosa on konkreetne haamriga-pähe vägivald ning ohtrama fekaaliga show, ehk siis näidatakse kõike seda millest vaataja esimeses osas põhimõtteliselt ilma jäi. Viimane keere pannakse veel raseda naise ning tema maimukesega peale ja lõplik tulemus on päris mahlane piinamisõudukas, mille ainsaks veaks on liiga aeglane kulgemine, isegi kohatine venivus ajal kui juba kibeled, et kuidas kokku "õmmeldakse" ja missugune see hiigelsajajalgne veel lõpus välja näeb.

Rohkem verd, rohkem sitta, rohkem vägivalda ning ohvreid, samuti mitu korda ägedam amatöörist kirurg oma unistusi täide viimas. Eraldi filmina nõrgem, järjena aga, kus põhivärki vaatajale seletama ei pea, päris kobe halba maitset demonstreeriv kinotükk. Heil New Horror! Mida veel sul meile pakkuda on?
PS. Ja kui loete välismaa foorumitest, et tegu on piinamispornoga, siis see on väga kaugelt haetud. Väike seksuaalperverssus oleks võinud aga särtsu lisamiseks sees olla küll. 4/5

Doktor aitab!

The Four Charlots Musketeers 2 - Neljakesi kardinali vastu

Les Charlots en folie: À nous quatre Cardinal! - André Hunebelle 1974

Musketäride (ja nende topakate teenrite) teine osa algas täpselt sealt kus esimene lõppes ning minu suureks pettumuseks järgis esimesest osast veelgi rohkem Dumas´a (või nagu Koit Raudsepp aastaid põikpäiselt raadios ütleb, et "Kolme musketäri" autori Jules Verne´i) romaani ning seega jäi veelgi vähem mahtu komöödia jaoks. Lõpp lausa hiilgas huumorivaesusega ning välja võib tuua vaid episoodi kus Mileedi kõik musketärid ükshaaval oma tuppa meelutas, neile uneroghtu jootis ning magavatena voodi alla lükkas. Muidu aga igav ja naljavaene. 1/5

The Four Charlots Musketeers - Neli musketäri

Les Quatre Charlots mousquetaires - André Hunebelle 1974

Lapsena sai seda kinos ikka hea mitu korda vaatamas käidud ja eks see film oli piisavalt populaarne, et seda taas aastaste vahedega ekraanile tuua. Tegemist Dumas´i ekraniseeringuga kus peategelasteks musketäride teenrid, selline The Monkeys tüüpi prantsuse popgrupp Les Charlots kes tiimina astus üles mitmes kerges komöödiafilmis, andis huumori ja muusikaetendusi ning isegi lindistas vinüüle. Les Charlots koomikud ja nende tegemised olid slapstick huumoriga naerma ajavad, eriti see esimene võitlus kardinali meestega ning filmi lõpus antavad jalahoobid, mis andsid täiesti uue taseme nimetusele "jalaga-persse-komöödia" See viimane oli geniaalne ja sai muudki nalja, kuid paralleelselt jutustatav raamatut järgiv musketäride lugu kahjuks pidurdas teenrite poolt pakutud pullitamist. 2,5/5

The Evil Cult - Lord of the Wu Tang

Yi tian tu long ji: Zhi mo jiao jiao zhu - Jing Wong, Sammo Hung Kam-Bo 1993

Kõik oli olemas! Oli fantaasiarikast wuxiat, detailide nutikat ärakasutamist, rumalat komöödiat suguelule vihjavate naljadega ning seda HK löömafilmide romantikat mis nii armas ja väljapeetult tagasihoidlik. Ja oli Jet Lee, Sammo Hung (ka lavastajaks), Richard Ng ning Sharla Cheung müstilise kaunitarina. HK kinoga harjumatule võib mõjuda ebameeldivana tegelaste rohkus ning orienteerumine nende staatuste ning nende kasutuses olevate erinevate võitluskunstide vahel, kuid ühelt rahvalegendil põhinevalt filmilt ei saa teistmoodi tahta, valdava osa vaatajaskonna jaoks on tegelaste ja sektide nimed juba lapsesena selgeks õpitud.Suurepärane nauditav lollitamine korraliku võitluskoreograafia ning friikidest rusikameistritega. 4/5

Sweet!

Midori-ko

Midori-ko - Keita Kurosaka 2010

Idanaaber on pidevalt maailmarütmist maha jääv, on siis tegu rõivamoe, muusikamaitse või animatsiooniga, ikka on aastatepikkused augud vahel. Ja nüüd vaatasin ma jaapani animet is oma visuaalses küljes meenutas ajast maha jäänud vene animatsiooni, sellist üheksakümnendate keskpaiga kunstilist pliiatsikriipimist paberil mis juba omal ajal tundus igav ning nüüd aastaid hiljem seda enam. Jaapanlased on loonud niivõrd universaalse välise külje anime jaoks, et seda võib peaaegu igas suunas venitada ning igasse vormi voolida ja seetõttu tundub ülimalt võõras, kui keegi nipponist asub tegema stiiliiselt sarnast animatsiooni mis tavaliselt kujutab vene perestroika järgseid olmemuresid või lavastaja sisutut artistlikust.

Animatsiooni visuaalne väljendus oli minu jaoks äärmiselt ebameeldiv ning haigutama ajav. isu koha pealt olen teisel arvamusel, sõnum ei olnud küll väga selgelt välja toodud, kuid piisavalt intrigeeriv. Tegevuskohaks sürrealistlik lähitulevik, toidukriis ning sõõmisharjumused ning nende üllatav muutumine. Selline fantaasiaga mustahuumori lugu, kuid filmi kestvus ning selle välimus rikkusid ära hea stooritellingu. Saad aru mida öelda tahetakse ja see on mõnusalt naljakas ning kurb samaaegselt, kuid minu jaoks väga tüütu vaadata. 2,5/5

Traditsioonilisema OVA-na oleks saanud ühe vinge loo.

Lokis

Lokis - Janusz Majewski 1970

Mütoloogiahuvilisest vaimulik reisib 19. sajandi lõpupoole Vilniuse lähedal asuvasse mõisa, et tutvuda sealse raamatukogu haruldase teoloogilise traktaadiga. Peale noore mõisniku ja tema ema, elab häärberis veel ka viimase vaimuhaigust moodsate hüdroloogiliste meeteoditega raviv arst. Mehed mängivad kaarte, suitsetavad sigareid ja maitsevad starkat, samuti leitakse aega jahileminekuks ning naabruses elava kena preili külastamiseks. Vaimuliku jaoks selline lõbus sügis Leedumaal, väheke tööd raamatukogus ja ohtralt aega ümbruskonnaga tutvumiseks. Ja aega lahendada mõistatus, et miks on aadlidaam peale karuga kohtumist arust ära ning miks tema poeg aeg-ajalt elajale kohaselt käitub - püüab loomi ja ronib puude otsa.

Jumal tänatud, et veel mett ei lakkunud, sest see mida karu vaese naisega tegi, on juba filmi algusest saati selge ning, et poeg on väheke isasse, ei jäta mingeid kahtlusi. Ometi on see selline kahe otsaga asi ning õnneks nii ka jääb, sest üht saladust kohe paljastades, viib film mõtted hoopis teiste variantide suunas. Minule isiklikult sellised müstilise alatooniga ajastufilmid meeldivad ning ka see teos pakkus naudingut. Just selline mõnus sügis kolkamõisas, kerge "Kuningas Stahhi ajujahi" fiilinguga, kuid mitte nii mitmetasandiline lugu ja kui Stahhis oli lõpuks kõigele oma seletus, siis siin jäävad nõiad ja karud vaataja fantaasia hooleks. 3,5/5

Filmi alul heidetakse vagunikupees nalja, et brittide arvates asub Vilnius Põhjanabal ning selle linna tänavatel hulguvad jääkarud. Huumor missugune, aga samas võib geograafiatundmist teistelegi ette heita, sest filmi promoteks väidab, et tegevus toimub Vilniuse linna lähedal Eestis.

Silver Dream Racer - "Hõbeunelmaga" võidusõitja

Silver Dream Racer - David Wickes 1980

Kui nüüd mälu pingutan, siis tundub, et ka lapsepõlves see film mulle erilist muljet ei jätnud. Ringrajasõit oli muidugi poisi jaoks suur asi ja välismaa film okupatsioni ajal kinos samuti, kuid mingeid erilisi mälestusi sellega ei ole. Aastaid hiljem samuti. Huvitav oli lihtsalt vaadata, et see koht tuli meelde ja too, aga lõpuks üks üsna keskpärane draamalugu. Isegi filmi peategelane, ehk prototüübist ringrajamootorratas Silver Dream ei olnud nüüd enam eriti lahe, võiks isegi öelda, et inetu sõiduriist.

Naljakas seik filmiga seoses oli tänane jutuajamine töökaaslasega, kes võitis, et film lõppes leekidega. Vaidlesin vastu ja alles nüüd kodus selggus tänu Muda postitusele, et on olemas kaks erinevat versioni mis reliisitud erinevatel DVD-del ja millest üks (meie kinodes jooksnud) on kurva ning teine (minu poolt vaadatud) õnneliku lõpuga. 2,5/5

Vana bike ja uus võidutööja.

Max & Paddy's Road to Nowhere

Max & Paddy's Road to Nowhere - Peter Kay 2004

Jõuti juba muret tunda, et miks eesti filmiblogimise maastkul nii vaikne on. Ise võin sisse hüppavate pauside põhjenduseks tuua vaid seriaalide vaatamise ning "Jää ja tule laulu" raamatusarja mida ma olen ahminud enesesse nii pühendunult, et mõnel õhtul näpistanud raamatu taga istumisele isegi aega teleka ees passimisest. Seriaalid on ka muidugi ajaröövlid selles mõttes, et kolm ööpäeva läheb ühe keskmise sarja läbivaatamiseks ja tulemuseks vaid üks postitus. Nii mul need augud sisse tulevad, vimasel ajal läheb isegi päevi enne kui ma blogis "new post" nupule klikkan. Muusikavideote vaatamine on aga üldse soiku jäänud, kuigi paar suurt lemmikut on järge ootamas.

Max & Paddy's Road to Nowhere oli lisalugu korralikule briti naljasarjale Phoenix Nights kus peategelasteks Phoenix-klubi turvamehed Max ja Paddy kes emasarjas unistasid haagissuvilast ning nüüd kuue episoodi jagu sellega mööda Inglismaad ringi tiirutasid. Näha sai episoodiliselt ka mõnda teist põhisarja tegelast, kuid põhimõtteliselt oli puhtalt spin-off tootega. Ja mitte heaga, sest kui lihtsalt see tore kena värk välja arvata, siis lõpuks vaid üks nali oli meeldejääv - see Willy Wanker & the Chocolate Factory oma. 2,5/5

On the road.

Colonel Chabert

Le colonel Chabert - Yves Angelo 1994

Idioot ikka veel kummitab. Mitte, et film ise oma sisuga kummitaks, kuid see kaasnev jutt, et Dostojevski raamatut lugemata jääb filmi mõistmine poolikuks, sest lavastaja eeldas kõigist vaatajatest kirjatüki tundmist ning seega ei pidanud vajalikuks motiive ja karaktereid tugevamalyt kinnitada. Käesolev kinolugu põhines Balzac´i raamatul mida ma lugenud ei ole (nagu ka teisi selle kirjaniku töid) ja vaadates liikus mõte vägisi selle peale, et kas algupärase teosega tuttavale tundub ka siinses filmis kõik pinnapealne ning tegelaste motiivide lõpuni mõistmiseks läheb vaja raamatu abi. Ei tundunud nii, aga mis olen ka mina ütlema, võib-olla Idiooti vaadetes tundis Dostovsi romaani mitte lugenud vaataja samamoodi.

Igal juhul oli aga siinses filmis peategelaseks mees kes jagas tuba jääkaruga. Saage aru! Saatuse poolt vaessse sunnitud kolonelil oli hurtsikus kirjutuslaud ning selle ees magas täiskasvanud jääkaru samas ajal kui peremees küünlavalgel kirjatöödega tegeles. Kujutage ette kui äge, sul on kodus oma jääkaru! Tühja sest räpasusest ja loomahaisust mis filmis üht peenemat härrasmeest häiris, lõpuks on sul ju ikkagi jääkaru. Oleks ometi Sarnet samuti ühe jääkaru krikusse võtetele tassinud, aga kahjuks nii fantaasiarikas meie lavstaja ei olnud ja vast isegi juhul kui Dostojevskil oleks jääkaru salongi või kaardilauakaaslasena sisse kirjutatud. Hea draamalugu mis maalib huvitava pildi imperaatori surmajärgse Prantsusmaa kõrgklassi meelsusest. 3,5/5

Jääkaru! Faking A!

The Shitheads - The Shitheads Shittings Songs

The Shitheads - The Shitheads Shittings Songs
ShitSounds Co 1999

01 - Narkomaania
02 - Suur Tõll tule appi!
03 - Neitsi Maarja
04 - Esmaklassiline solgitoru
05 - Piisuke mu akna taga
06 - Elutu tsoon
07 - Jänku
08 - Keldrikakand
09 - Küürakat parandab ainult haud
10 - Freddy From Elm Street
11 - Politsei surm
12 - Tähtsad mehed
13 - Ei räpile!
14 - Destroy

Lae alla - Download

Mina kui see "kõige targem" pungispetsialist ja viriseja leian, et The Shitheads on üks neist harvadest õigetest pungibändidest ja selle oi! peal üles kasvanud pungipõlvkonna, kus minagi natuke figureerisin, viimane tõsine tegija. Tugeva undeground tundega, legendaarne oma liikmete poolest ning vaatamata kohatisele naiivsusele ja esinemissoovile, siiski üdini aus tänavapunk. Kord õnnestus neid isegi Pärnus laval näha ja bändi liider Aadu Sitapea pakkus ka öömaja, asemeks küll selline kitsas pilu diivani ja laua vahel, et isegi kass peab sealt läbi pugema, kuid eks ma olin sel ajal ise ka kiitsakam mees ja sain ennast sinna lõpuks surutud. Pildid pärit bändi kodulehelt (kust saab alla laadida ka bändi muid lugusid) ja nagu ikka - pretensioonide puhul eemaldan lingi. Nautige head ehedat eesti punki mis linti võetud aastail 1993 ja 1994, kuigi plaadile pandi alles kümnendi lõpul.

The Walking Dead - 1. season

The Walking Dead - 1. season - creator Frank Darabont 2010

Ei olnud plaani sarja vaadata, aga DVD pisteti pihku ning kuna episoode vaid kuus, siis otsustasin pilgu peale panna ja ei kahetse. Koomiksit olin lugenud ja juba siis, enne seriaali valmimist, väitnud, et see sobib ülesehituselt suurepäraselt teleseriaaliks ning sisemine nostradamus ei petnud, tegu oli igati mõnusa ajaviitega. Koomiks oli küll põhjaks, kuid põhipunkte ning üksikuid momente välja arvates, liikus telesari väheke teises suunas kui pildirida. See ei olnud aga halb, oodatud tegevuse asemel midagi muud, kuid samas analoogset, nähes oli põnevust veel rohkem ja kuna koomiksis on hulga rohkem materjali ning seriaalgi alles pooleli, siis loodetavasti näidatakse ka asju ja tegevusi mis nüüd veel välja jäid.

The Walking Dead´i tegi heaks ust eriaalilikkus, ehk siis pinev moment millega üks tavaline kinofilm lõppeks, oli sarjas vaid üheks väikeseks episoodiks ning teadsid, et järgmine osa pakub taas samalaadset tempokat zombieactionit. Ega nüüd 6 osa ka teab mis palju ei olnud, kuid ikkagi sai elavate laipade kõmmutamist hulga rohkem kui ühte kinofilmi mahuks. Mõned meigid näos olid totakad ning torkasid kohe inetult silma ja filler-lobisemist oli samuti liiast, kuid muidu veetsin sarja seltsis ühe äraütlemata mõnusa õhtupooliku. 4/5

Condoleezza Rice´i cameo.

Parks and Recreation - 2. season

Parks and Recreation - 2. season - creators Greg Daniels, Michael Schur 2009

Esimese sesooniga saadi jalg maha ja teisega astuti mitu tugevat sammu edasi. Tundus, et alul kombati ümbrust ja kui rahvale meeldis, siis said tegijad nii palju julgust juurde, et läksid kohe täitsa üleannetuteks kätte ja jumal tänatud, et nii juhtus, sest hooaeg oli mõnusalt hull. Kisuti isegi absurdihuumorisse paaril korral ning keerati vinti samuti julgelt üle, ei mingit põdemist, et kuidas vaataja võiks sellesse suhtuda, vaid lihtsalt mõnuga gaas põhja ja pojehhali! Mina vaatajana suhtusin sellesse väga hästi, tõstan pöidla taeva poole ja kiidan soovitan sõpradele. 4,5/5

Meie kõigi suur lemmik.