Land of the Lost

Land of the Lost - Brad Silberling 2009

Pohmelliga tahab loomulikult igaüks vaadata filmi dinosaurustest aga kui sinna juurde liita veel Will Ferrell, konninimesed, ahvinimesed ja LSD laksu meenutav paralleelmaailm kus pidevalt juhtub midagi ülitobedat, siis ei leidu maailmas ühtegi teist linalugu mis oskaks paremini pühapäevahommikust ( hilisõhtust kui nüüd juuksekarva lõhki ajada ) kassiahastust ja kondinõrkust peletaks. Land of the Lost oli perfektne pohmellitapjast ajuvabadus, nii halb, et suisa hea aga...üllatus, üllatus, see halb ei olnud üldsegi koba peale tehtud, vaid meelega filmi sisse kirjutatud. Ei mingit juhuse tahtel juhtunud tobedusi, vaid meelega ülirumalaks keeratud, seda isegi suurusjärgus mis paneb filmi kommertsedus kahtlema, ega siis paljud aru saa, et lolluse ületrumpamine veelgi suurema lollusega on geniaalsuse ja mitte idiootsuse tunnus. Midagi mõnusalt arutut toimus pidevalt ja üks nõmedus püüdis teist, kuid kogu see b-ulmeka, fantaasiafilmi ja komöödia segu jäi viimast lihvist ilma tänu näitlejatele. Ümber liikus, kuid tegelased ise oli päris tavalised, nende kiiksud ja veidrused ei pääsenud esile, nende olemus jäi liiga üheplaaniliseks. Muidu aga hullumeelne meelepiltlik üllatusterohke sõit hea halva huumori ja dinosaurustega. Eri tänud lähevad Chakat mänginud Jorma Taccone´ile, no see oli ikka piinlik roll mis mehe õlule asetati. 4,5/5