In Paradisum

In Paradisum - Sulev Keedus 1993

Kõige ideaalsem DVD hankimine näeb välja sedasi. Üks päev mõtled filmi peale ja järgmisel näed lavastajat oma maja ees ning küsid, mispeale võetakse disk portfellist välja ja ulatatakse sinule. Olgu, tegelikult Keedusega kokku treffamine mu maja ees ei olnud kõige juhuslikumat laadi, mehe produktsioonifirma F-Seitse asub nimelt ületee naabermajas aga see, et lavastajal oma film just äsja DVD-ks konverdituna kaasas juhtus olema, on küll hea juhus. Mõtlen nüüd täna filmile "Öine navigatsioon" ja loodan, et homme astub Marko Raat ukse ees vastu ja ulatab nõudmise peale põuetaskust DVD. Kusjuures ka mitte ilmvõimatu, lõpetab ta ju kõrvalmajas F-Seitsme jaoks "Lumekuningannat." Lapsepõlvest mäletan minagi jutte Nõmme kannibalist kes just teismeikka jõudnud poiste fantaasia järgi praadis pannil kannikarasva sees meheuhkuseid kui sardelle ning viskas peoga munandeid sekka. Tegelikult oli menüü mitte nii seksuaalse alatooniga aga Keeduse jaoks ei omanud sellised asjad tähtsust, tema film rääkis ühe naise elusaatusest. Siinkohal olen ma nõutu, sest Pille Hanni monoloog, tema mõrvari kõrval veedetud elu, ei olnud üldsegi nii harukordne ega emotsioonidetormi tekitav kui oodanud oleks. Võib-olla meie väikese eesti kontekstis, kuid filmi näidatakse siin ju harva ja algusest peale oli suund võetud välimaa ekraanidele. Piiri taga aga kaob jutustatava loo uudsus ja ainupära, mõrvaritesse kiindunuid on alati olnud ning paljud neist on otseselt või kaudselt ka kuriteoosalised. Jutt armastusest tapja vastu jättis mind täiesti külmaks, pigem oleksin huvi tundnud ta armastusest oma lapse (või laste) vastu. Jutustajale võis raske olla end avada ja lindistaja võis jutu sügava mõistmisega vastu võtta, kuid minuni jõudnud tekstist oli jõud juba väljas ja peale uudishimu ei oleks mind miski edasi kuulama kannustanud. Dokumentaalfilmi kiidan aga taustakaadrite tõttu. Keedus oli ise kaamerat kandes sisse pääsenud mitmesse kinnipidamisasutusse ja linti saanud materjali ajast mil nõukogude vanglasüsteem oli mõranenud ja lagunemas, kuid uut ei olnud veel jõuliselt peale tulnud, valitses anarhia ja omavoli mida vangid ei häbenenud ka võõrale demonstreerida. Mees kaameraga ja talle eputades näidatakse tosinat korrarikkumist, mõelge vaid milline karistamatuse tunne! Samas muidugi olid sel ajal vanglas ka omad hüved ütlen naljatades, sest vaevalt tänapäeval kinoseansiks hardcore pornofilmi näidatakse. In Paradisum oli film mille puhul mina hindasin kuva ja mitte teksti. 2,5/5

Pille Hanni elulugu raamatukaante vahel.